Eelmisel nädalal said kultuuri- ja rahandusminister märgukirja, milles anti mõista, et Eesti Rahvusringhäälingu veebiväljaannetes oleva meelelahutussisu tegemine maksumaksja rahaga võib olla vastuolus Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Märgukirja saatsid Eesti Ringhäälingute Liit ja Eesti Ajalehtede Liit, kes esindavad erameediat.

Teadsin juba mõne aja eest, et kriitiline noot ERRi suunas on tulekul ning olin selle osas tegelikult päris kõrgete ootustega. Miks kõrgete ootustega? Aga sellepärast, et maksumaksja raha eest tehtava ajakirjandussisu kvaliteedi ja raha kasutamise üle tulebki aeg-ajalt konstruktiivselt arutada. Paraku pettusin erameedia diskussioonialgatuses.

Märgukirjas leitakse, et meelelahutussisu vahendamine ERRi portaalis on potentsiaalselt käsitletav riigiabina. ERRi veebis on tõepoolest meelelahutusportaal nimega Menu, mille eesmärk päris algusest peale on olnud tuua esile ERRi tele- ja raadioprogrammides olevat meelelahutussisu. Tegu on tele- ja raadiosaadete parema pakendamisega veebis. See teeb sisu lugejatele ja vaatajatele kergemini tarbitavaks ajast, kohast ja seadmest sõltumatult.

Teisisõnu tehakse maksumaksja raha eest loodu paremini kättesaadavaks. Ma ütleksin, et tegu pole ebaõiglase konkurentsi, vaid maksumaksja raha tõhusama kasutamisega.

Olgu, mängime seda mõttekäiku teist pidi. Võtame ERRist ära kogu meelelahutussisu, sealhulgas näiteks ka Eesti Laulu. Tallinna Ülikool on mõnda aega uurinud Eesti Laulu kui avaõigusliku meediasündmuse mõju eesti kultuurile ja ka kultuurimajandusele. Suuresti tänu ERRi eestvedamisele on Eesti Laul üldse võimalik ning sellest lõikavad kasu nii muusikatööstus kui ka erameedia.

Äripäev avaldas möödunud reedel juhtkirja pealkirjaga "Riigimeediale päitsed pähe". Kõigepealt – kolleegid Äripäevast, kas te tõesti kasutategi sellist ebapädevust väljendavat sildistamist? Riigimeedia eksisteeris eelmise riigikorra ajal, kus vaba erameediat ajakirjandusturul ei olnud. ERR on avalik-õiguslikku teenust osutav meediamaja. Selle oluline sisuline vahe on ajakirjandusautonoomias ja sisulises vabaduses.

Äripäev leiab ka, et ERRi portaal võiks piirduda riigiasutuste pressiteadete avaldamise ja oma saadete kajastuse ja tutvustusega. Sellest võib järeldada, et Äripäev soovib näha tuleviku ERRi riigiaparaadi tuima hääletoruna. Propaganda ja ideoloogiakanalite loomine on omane autoritaarsetele riigikordadele, mis on riigikorra, mitte kodaniku teenistuses. Loodan siiralt, et tegu oli lihtsalt kesise sõnastuse, mitte reaalse ideega.

Äripäeva juhtkirjas märgitakse, et Delfi, Postimehe, Õhtulehe ja ka Äripäeva portaalid katavad rahuldavalt enamiku teemadest ning selle valguses on sarnaste uudiste "riiklik tootmine" tarbetu.

Ajakirjanikuna näen aga kõrvalt, kuidas needsamad eraväljaanded ärihuvidest lähtuvalt vähendavad näiteks teadusuudiste osakaalu. Või näiteks ei tee peaaegu üldse lastele mõeldud harivat sisu. Nad ei paku sugugi kõigile ühiskonnagruppidele tarvilikku infot, sest kui esikohal on majandushuvid, siis ajakirjanduse kvaliteet ja vastutus ongi vähem olulised.

Erinevalt erameediast on ERRil ühiskonnas seadusega pandud roll tagada kvaliteetne ja mitmekesine info väga paljudele erinevatele ühiskonnagruppidele, ka neile, kes erameedia mõttes on tulutud.  

Nagu erameediameediakanalid hästi teavad, on kvaliteetse sisu loomine kallis ning selleks on vaja ka palju inimesi. Tõsi, ERRis on erinevate lepingutega seotud üle 700 töökoha. Kvaliteetse sisu loomine nõuabki väga palju inimesi. Tõsi on seegi, et aeg-ajalt tasub tööprotsesse uuendada ning vaadata sealjuures üle ka see, kuidas inimesed töötavad ja kas tööjõud on otstarbekalt ja tõhusalt kasutatud. Oleksin tõstatatud arutelus oodanud seda teemakäsitlust.

Konstruktiivselt võiks arutada selle üle, kas maksumaksja raha kasutamine ERRis on läbipaistev. Kas rahastus on piisavalt stabiilne, et teha sõltumatut sisu, või on vaja pidevat projektipõhist raha "juurdekerjamist", et tele-eeter tühjaks ei jääks. Sellele kitsaskohale on ju paari aasta eest osutanud ka riigikontroll.

Samuti vajaks arutelu see, et praegu kehtiv seadus piirab ERRi tehnilist arengut uutel platvormidel. See omakorda tähendab, et maksumaksjal ei pruugi alati olla võimalik tema enda raha eest talle loodud sisu vaadata-kuulata ja lugeda. Millistel platvormidel ja millises tehnilises võimekuses peab ERR olema kodaniku jaoks olemas, on kindlasti vastuse otsimist väärt küsimus.

Nagu ka see, kas ERRis tehtavad personalivalikud ja palgapoliitika on kogu Eesti meediamaastikule eeskujuks, sest olgem ausad – professionaalsete ajakirjanike peale konkureerivad kõik ajakirjandusorganisatsioonid ühte moodi.

Teemasid, mille üle arutada on küll. Kindel on ka, et vaid mitmekesine ajakirjandusväli tagab ühiskonnas kvaliteetse inforuumi säilimise. Loodan, et siin annavad oma panuse nii era- kui avaõiguslik meedia.

Seepärast ootasin enamat ka erameedia liitude algatusest. Paraku jäi erameedia sooritus kesiseks. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.