Keskerakonna sotsiaalmaksulagi võiks maksma minna 70 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Rahandusministeerium
Rahandusministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeeriumi kiirhinnangul võiks Keskerakonna välja pakutud neljakordse keskmise palga tasemel sotsiaalmaksu lae kehtestamine maksma minna umbes 70 miljonit eurot aastas ja sellest võiks puudutada 5500 töölepingut. Madalam lagi võiks maksma minna kuni 170 miljonit eurot aastas.

Alljärgnevas tabelis toob rahandusministeerium välja esialgse ja ligikaudse hinnangu, milline oleks sotsiaalmaksu lae kehtestamise mõju riigieelarvele suurusjärkudena erinevate lagede suuruste juures, kasutades maksu- ja tolliameti sotsiaalmaksulaekumise mikroandmeid ning rahandusministeeriumi viimast majandusprognoosi. Uuemate andmete põhjal oleks võimalik anda täpsem hinnang, mis siin esitatust erineb, aga seda rahandusministeeriumil hetkel ei ole.

 

Rahandusministeeriumi teatel kaasneb sotsiaalmaksu lae kehtestamisega mitmeid olulisi mõjusid. Vastavalt sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele väheneb pensioni- ja ravikindlustussüsteemi laekuv raha. Ning seda ilma selleta, et vastavalt väheneks riigipoolne pensioni- või ravikulu tegemise kohustus. Tulevane pensionide maksmise kohustus küll väheneb, kuid alles väga pikas perspektiivis ning vähem kui tulu, kuna tulevased pensioniõigused sõltuvad ka staažist, mitte ainult teenitud palgast. Sotsiaalmaksulae kehtestamisega kaasneb seega vajadus nimetatud sotsiaalkindlustussüsteemide rahastamise suurendamiseks või kulude kokkuhoiuks.

Samuti muutuks Eesti maksusüsteem regressiivsemaks, mis tähendab, et võrreldes praegusega maksaksid rikkamad oma sissetulekust väiksema osa maksudeks, või teistpidi, vaesemad maksaksid suhteliselt suurema. Praxis tõi hiljuti välja: "Eesti maksudebattides on pakutud teiste riikide eeskujule toetudes sotsiaalmaksule lae kehtestamist, kuid tähelepanuta on jäänud asjaolu, et nendes maksusüsteemides kehtib enamasti ka astmeline tulumaks."

Sotsiaalmaksulae kehtestamise eesmärk jääb rahandusministeeriumi hinnangul üldiselt segaseks, kuid peamiselt oodatakse täiendavaid kõrgepalgalisi töökohti ja otseseid välisinvesteeringuid ja nendest tulenevat majanduslikku lisandväärtust. Teiste riikide kogemuse põhjal märgib rahandusministeerium, et nii väike maksusoodustus hõivet oluliselt ei mõjuta. Pole tõendeid selle kohta, et kõrgepalgaliste hõive oleks maksumuudatuste suhtes tundlikum kui teiste hõive. Pigem suudavad kõrgepalgalised edukalt vastavalt maksukohustuse muutustele oma tulu suuremana või väiksemana näidata, muutmata töökoormust. Maksumuudatused mõjutavad eelkõige madalapalgaliste hõivet.

Meede on täiendavate töökohtade loomiseks rahandusministeeriumi hinnangul halvasti sihistatud, kuna mõjutab peaasjalikult juba olemasolevaid töötajaid, sealjuures on suur osa neist ettevõtete tippjuhid. Kõrgepalgalisele tööjõule on loonud maksusoodustusi mitmed Skandinaavia riigid, kuid seda oluliselt täpsema sihitusega võrreldes üldise maksusoodustusega. Soodustused on suunatud eelkõige ajutiselt riiki saabuvale kõrgepalgalisele tööjõule ning seda konkreetsete kriteeriumide alusel. Probleemiks on seal osutunud see, et maksusoodustusi kasutavad eelkõige suured finantsettevõtted, mis suudaksid vajaminevat tööjõudu hankida ka ilma maksusoodustuseta.

Lisaks märgib rahandusministeerium, et Läti kogemus sotsiaalmaksu lae kehtestamisel alates 2014 aastast oli samuti problemaatiline. Lae kehtestamise järgsetel aastatel täiendavaid kõrgepalgalisi töökohti ei lisandunud, nende arv vähenes 2 protsendi võrra. Läti pole siiani sotsiaalmaksulage kaotanud, kuid selle asemele loodi 2016. aastal kõrgepalgaliste solidaarsusmaks, mis on maksumääralt võrdne sotsiaalmaksu määraga ning seda tasutakse töötasult, mis ületab sotsiaalmaksu ülempiiri.

Välismaiste ettevõtete Eestisse laienemise ja uute kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse toomise osas on rahandusministeeriumi teatel nii rahvusvahelisi uuringuid kui ka Eestisse tulnud välisinvestorite küsitlusi, mis viitavad sellele, et maksukoormus pole üldiselt ettevõtete asukohavalikul kõige tähtsamate kriteeriumide seas. Maksukoormusest olulisem on ministeeriumi teatel majanduskeskkonna stabiilsus, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, madalad palgad ning muude sisendite kulu.

Keskerakond tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada sotsiaalmaksulagi tasemel neli Eesti keskmist palka. Erakonna hinnangul võiks see meede tuua Eestisse lisatöökohti ja korrastada majanduskeskkonda.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: