"Loomulikult oleme me endiselt seda meelt, et minna edasi astmelisele tulumaksule, täna on meil juba kaks astet olemas, meil on nullmaksumäär ja on 20 protsendi maksumäär. Siis tuleks minna edasi /---/ kolmandale ja neljandale astmele," rääkis Sarapuu riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Maksusüsteem – kuidas edasi?" arutelul.

Tema sõnul võiks tulumaksu astmete kehtestamisel kaaluda ka sotsiaalmaksule lae kehtestamisest ning samuti mõelda maksumäärade eristamisele piirkonniti.

Sarapuu rõhutas ka, et Keskerakond ei sea eesmärgiks maksude tõstmist. "Me ei räägi maksude tõstmisest. Tänane teema ei ole maksude tõstmisest, täna on see, et me peaksime vaatama, kuidas saaksime korrastada maksusüsteemi, et meil oleks ka järgnevatel aastatel majandus jätkusuutlik ja et kui meil tõesti Euroopa Liidu toetused ära kaovad, et siis me saaksime kõiki neidsamu valdkondi toetada, arendada ja inimeste heaolu eest seista. Nii et siin tegelikult maksutõusudest juttu ei olnud," ütles Sarapuu.

Oma ettekandes andis Sarapuu pikema ülevaate Eesti ja teiste riikide maksusüsteemidest ja maksumääradest. Ta mainis ka varamaksusid , mis on Eestis võrreldes Euroopa Liidu keskmisega tema sõnul sisuliselt olematud ja viitas ka kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks võimalike uute maksude kehtestamisele. 

Keskerakonna fraktsiooni esimees lubas, et erakond töötab oma maksupaketi välja kevadeks.

Artutelul osales ka rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dimitri Jegorov, kes andis ülevaate digimaksustamise teemast. Maksueksperdi sõnul töötab Eesti maksusüstem praegu hästi, kuid on valdkondi, kus Eesti on ajast maha jäänud.

"Varamaksude osakaal Eestis, mis on tegelikult väga väike. Teiseks, kas on mõtet jätkuvalt eristada aktiivset ja passivset tulu ehk et me maksustame dividende, intresse, renti oluliselt vähem kui töölkäimist," rääkis Jegorov.

Samuti osales arutelul ettevõtja Indrek Neivelt, kes esines rea isiklike ettepanekutega Eesti maksusüsteemi muutmiseks.

Neivelt kutsus maksusüsteemi muutma

Neivelt tänas oma kõnes peaminister Jüri Ratast maksudebati algatamise eest ning esitas seejärel rea ideid ja seisukohti, kuidas võiks Eesti maksusüsteemi muuta.

Neivelti hinnangul on Eesti maksusüsteem on kinni 1990-ndates, kui maksude maksmine distsipliin ning maksude kogumise võimekus oli madalam ning ei olnud ka rikkust, mida maksustada. "Tänane olukord on hoopis teine, meil on väga hästi korralikult töötav maksuamet, meil on väga hea distsipliin maksude maksmisel ja maailmas on juba mõnda aega kapitali ülejääk. Samal ajal ka rikkuse kontsentratsioon on maailma üks suurematest probleemidest. Rääkimata juba, me kõik teame, nendest muutunud ja muutuvatest töösuhetest," tõdes ta.

Neivelti sõnul on Eesti elu muutnud, sest kui paarkümmend aastat tagasi oli ideaaliks oma maja äärelinnas elamine, auto omamine ja suur tarbimine, siis nüüdseks on see muutunud, sest inimesed väärtustavad teisi asju. "Seepärast peame ka vabalt ja ilma dogmadeta rääkima meie maksusüsteemist, sest meie maksusüsteemil on väga suur osa tarbimismaksudel," tõdes ta. Kui aga inimesed enam nii palju ei tarbi, ei osta aktsiisiga maksustatud kütust või alkoholi ning muutunud vajaduste tõttu ka ei tööta enam nii palju, siis kahanevad järsult riigi tulud.

Neivelt märkis ka, et maksusüsteemi muutmine oleks lihtsam, kui ei oleks naaberriikide mõju, seetõttu oleks mitmeid muudatusi mõistlikum teha Euroopa Liidus ühiselt. "Me vajame mitmeid üleeuroopalisi makse, minu arvates küll, et me mitte ei konkureeriks seal, kus seda ei ole vaja," ütles ta.

"Ma arvan, et kõige parem oleks see, kui me lepiksime kokku, et kui me maksusid muuta, siis vähehaaval, mitte väga palju korraga, sest järsud liigutused on liiga riskantsed," ütles ta.

Rääkides loodusressursside maksudest leidis Neivelt, et maailmas tuleks maksustada mitte tarbimist, vaid loodusressursside kasutamist ning kutsus üles vabastama maksudest mahetootmist.

Neivelt avaldas tugevat toetust varade maksustamisele, kuna tema hinnangul oleks oluline vähendada palgamakse keskmise ja madala sissetulekuga inimestel ning selleks peaks suurendada varadelt võetavaid makse ja maksustada rohkem suuremaid tulusid.

"Kuidas näiteks oleks, kui meil maksustada kõik vara, mis ületab 10 miljonit eurot, ühe protsendiga aastas? Või esialgu poole protsendiga? Kui mitu rikast eestlast lahkuks siis sellepärast ja kui suur oleks aastane lisalaekumine eelarvesse? Ma tegin eelmisel nädalal väikese küsimise oma tuttavate rikaste inimeste hulgas ja üldiselt sellist lähenemist pooldatakse. Ettevõtjad saavad väga hästi aru, et samamoodi ei saa elu kaua jätkata. Üldse ma arvan, et tuleks varade maksustamisel aluseks võtta mingi alampiir ja samamoodi ka maamaksudest rääkides," leidis Neivelt.

Neivelti hinnangul vajab Eesti ka astmelist tulumaksu. "Astmelisel tulumaksul on palju sügavam filosoofia, kui esmapilgul tundub. See aitab, esiteks, paljudel ületundide tegijatel jõuda olulisemalt tasakaalustama elu poole, ja teiseks, kui me vaatame tulevikku, siis oleks hea, kui tööd jätkuks kõigile. Ei ole hea, kui osa teeb 70-80 tundi nädalas ja teistel pole üldse tööd. See suunab selgelt inimeste käitumist. Ja kõige kõrgem tase ei pea olema 50 protsenti, vaid näiteks 25-30 protsenti. See ei hirmuta kedagi ära, aga eelarvele on mõju olemas," rääkis ta. Samuti avaldas ta toetus ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmisele.

Eraldi rääkis Neivelt pahede maksustamisest, mis tema hinannagul peaks muutma inimeste käitumist tervislikumate eluviiside poole. "Alkohol- ja tubakaaktsiis peaks kindlasti laekuma haigekassa eelarvesse ja kui palju me suhkrut tarbime ja suhkru kahjulikkusest oleks hädavajalik ka suhkru maksustamine, näiteks suhkrujookide aktsiis. Väike maks limonaadile juurde ja uskuge, käitumine hakkab inimestel muutuma, eriti lastel," rääkis ta ja tõi näiteks Lätis kehtestatud suhkrumaks, mis on peatanud ülekaaluliste laste arvu suurenemise. "Ma arvan, et kui ka me kulutame selle maksu sisseviimisele sama palju, kui me sealt teenime, siis ikkagi käitumist me inimestel muudame ja see on juba positiivne," ütles ta.

Neivelt soovitas ka kaaluda madala intressiga õppelaenude pakkumist tudengitele.

"Ma arvan, et meie tänane maksusüsteem on rahuldav, aga mitte väga hea. Ei maksa ennast ka eksitada sellest, kui kusagil ilmub pealkiri, mis ütleb, et Eesti maksusüsteem on kõige parem maailmas või kõige konkurentsivõimelisem, sest tekstis on selgelt öeldud, et seal on hinnang antud ettevõtte seisukohalt – mitte Eesti inimese seisukohalt, vaid just nimelt ettevõtte seisukohalt. Mina ei arva, et me selles nimekirjas peaksime maailmas esikohal olema, see on liiga kallis hind ühiskonnale. Kui me vaatame neid edetabeleid, kes seal on, siis need on meie saatusekaaslased, selle nimekirja tipus on meie saatusekaaslased ja meie naabrid Läti-Leedu ja veel mõned idabloki maad," lõpetas Neivelt oma ettekande.

EKRE soovib suuri maksukärpeid

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esindaja Kai Rimmel loetles üles maksulangetused, mida EKRE soovitaks teha ning kinnitas, et selle tõttu kasvav majandustegevuse aktiivsus korvab maksumäärade langusest tekkiva võimaliku laekumiste vähenemise. "Erinevalt Keskerakonnast peab EKRE vajalikuks langetada nii maksude taset kui ka maksude hulka. Ja me ei räägi reformierakondlikust peenhäälestusest ega poole protsendi kaupa nikerdamisest," ütles Rimmel.

EKRE sooviks vähendada käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 15-le ning peab samas vajalikuks laiendada käibemaksu 9-protsendilist soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale.

"Maksulangetus toob kaasa majanduse elavnemise, mis lühikese ajaga taastab laekumised maksualanduse eelsele tasandile," kinnitas Rimmel.

Teiseks sooviks EKRE langetada elektriaktsiisi, riiklikult reguleeritud võrgutasusid ja taastuvenergiatasusid ning gaasiaktsiisi. "Praegu on energiahinnad Eestis kõrgemad kui teistes naaberriikides, kaasa arvatud rikastes Põhjamaades. See pärsib meie konkurentsivõimet ja paneb surve alla palgad. Kui kõik muud sisendhinnad on naabritest kõrgemad, siis ainus koht, kust kokku hoida, on töötajad. Just sellepärast nõuavad mõned tööandjad meile odavat tööjõudu Ukrainast. Elektri ja gaasi hinda langetades, anname ettevõtjatele võimaluse tõsta palkasid, kaotamata konkurentsis välisturgudel. Eesmärk peaks olema muuta Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnas," rõhutas Rimmel.

Samuti soovitab EKRE kaotada tee- ja veokimaks, kuna see ei suurenda oluliselt riigieelarvet, küll aga vähendab Eesti transpordiettevõtete konkurentsivõimet

Maksustada tuleks aga EKRE hinnangul lisaks pankadele ka kindlustusfirmade raha, mida praegu Eestist lihtsalt välja viiakse. Ettevõtluse edendamiseks tuleks tühistada sotsiaalmaksu miinimumkohustus, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine. Ettevõtetele tuleks võimaldada teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi ilma erisoodustusmaksuta. Regionaalsete eripärade tasandamiseks tuleks sisse viia maksusoodustused ettevõtetele.

Isamaa välistab maksutõusud

Isamaa fraktsiooni nimel kõnelenud Aivar Kokk rääkis vajadusest mitte maksukoormust tõsta ning küsis, kas ei peaks mitte ära jätma ka järgmisele aastale kavandatud tubakaaktsiisi tõusu. "Igal juhul Isamaa Erakond ei ole täna valmis ühtegi maksutõusust rääkima, mis mõjutab otseselt Eesti inimesi, olgu see ettevõtjaid või tavakodanikku," kinnitas Kokk.

Sotsid rääkisid ebavõrdsusest

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut leidis, et Keskerakonna juht Jüri Ratas algatas maksudebti valitsuses toimuvalt või mittetoimuvalt tähelepanu kõrvale juhtida. Samas ta lisas, et Eestis maksusüsteemis on ühest küljest kohti, mida täpsustada, kuid silmas tuleb pidada ka suuremat pilti.

"Kui tänase arutelu algatajate ettepanek on arutada peamiselt maksukoormuse tõstmise ja astmelise tulumaksu üle, siis tegelikult ma leidsin, et Keskerakond on ka hoolduskindlustust ja digimaksu välja pakkunud, et samamoodi ka need tuleks lauale võtta. Aga tegelikult kõik need on sellised tuttavad-turvalised ettepanekud. Nad ei muuda praegust tööjõu, tarbimise ja kapitalimaksude struktuuri. Nad tegelikult ei lahenda meil pikaajalisi muresid, nad ei adresseeri neid muutusi, mis tegelikult toimuvad," leidis Sikkut.

Ta kritiseeris koalitsiooni taganemist teaduse rahastamise lubadusest, küsis, kas Eestis ei võiks kaaluda kallimate kui 50 000-euroste autode maksustamist, ning mõelda ettevõtlustulu ja suurte sissetulekute suuremale maksustamisele.

"Miks me maksustame tööga teenitud tulu 2,5 korda kõrgemini kui kollektiivselt loodud ettevõtlustulu, mis koondub tegelikult väikese osa kätte?" küsis Sikkut. "Olen siit puldist ka varem öelnud, et meie sissetulekute jaotus on ikkagi uskumatu. 2018. aastal sai ligi miljonist tuluteenijast 80 protsenti kuist sissetulekut alla keskmise palga. Ja sealt me siis teenime oma maksutulu. Aga progressiivset maksusüsteemi kardame," rääkis ta.

Reformierakond tahab oma maksudebati korraldada

Reformierakonna esindajana kõnelenud Mari Lauri küsis maksudebati eesmärgi üle ning tunnistas, et maksusüsteem võib vajada muutusi, kuid need on vaja ühiskonnas läbib arutada.

Reformierakondlane Jürgen Ligi kritiseeris aga kogu arutluse korraldust ning seda, et Keskerakonna poolt esinema kutsutud tunnustatud maksueksperdil Jegorovil lasti kõneleda ainult digimaksust. Samuti pälvis Ligi kriitika Neivelt, kelle roll tema jaoks segaseks jäi. "Ma olen tihti nendel aruteludel tänanud korraldajat, seekord ma ei täna, sest see on läbikukkumine. Kui ikkagi püütakse kuidagi õigustada oma esimehe Jüri Ratase õhku visatud mõtet, et hakkame debateerima maksudest, siis debati moodi see asi ei ole. Kutsutakse külaliseks üks maksuekspert ja pannakse ta kuhugi serval rääkima digimaksust ainult, mis on väga tehniline asi," kõneles Ligi Jegorovile viidates. "Ja siis tuleb üks kodanik, kes kindlasti kaaperdab kogu selle debati ajakirjanduse jaoks, jälle tema nägu, jälle mis tema ütleb, kes räägib läbisegi kõigest ja ei millestki. Ja justkui maksusüsteemist, täiesti süsteemitult," jätkas Ligi Neiveltist kõneldes.

Ligi lõpetas oma kõne seisukohaga, et Reformierakonnal tuleb endal maksudebatt korraldada, kuna Keskerakonna teisipäevane algatus oli süsteemitu.