President Ilves Läti sünnipäeval: liivimaalastena oleme üks ({{commentsTotal}})

Toomas Hendrik Ilves.
Toomas Hendrik Ilves. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

On vähe rahvaid, kelle sidemed on sama tugevad kui Eestil ja Lätil. Meid ühendava juurtevõrgustiku lõimed võivad olla küll haprad, kuid koos loovad need tugeva sideme, kirjutab president Toomas Hendrik Ilves Läti Vabariigi 100. aastapäeval.

Liivimaa on põiminud Eesti ja Läti saatusi 800 aastat. Oleme küll eri rahvad, kuid liivimaalastena oleme üks. Me vaimset lähedust kirjeldavad sarnane maailmavaade, sarnane minevik, sarnased poliitilised ja majanduslikud väljakutsed, kuid ka ühistest kultuurilisest juurtest pärit sarnased vanasõnad ja kõnekäänud, mis on vorminud me arusaamu.

Just inimesed, nii sarnased ja samas nii erinevad, loovad võrgustiku, mis ühendab Eestit ja Lätit. Nende hulgas on kunstnikke ja ettevõtjaid, kirjanikke ja teadlasi, meremehi ja poliitikuid. Üks neist oli Tõnis Kint, neljas peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis aastail 1970–1990, kes õppis Riia Polütehnilises Instituudis ning kaitses Vabadussõjas Lätit, Eesti soomusrongi kuulipildujate komando ülemana. Mõlema riigi vabadus oli talle oluline.

Kristjan Jaak Petersoni, Riias sündinud ja Riias õppinud Eesti rahvuskirjanduse looja auks on Riias mälestuskivi. Riias sündis ka kirjandusteadlane Ivar Ivask, tihedad sidemed Lätiga olid Eduard Vildel, August Kitzbergil, Ernst Ennol, August Gailitil, Gunnar Grapsil. Lätlased Veiko Spolitis ja Livoonia kultuuri edendaja Valts Ernštreits on õppinud Tartu Ülikoolis. Nad on Läti patrioodid, kuid tunnevad lähedust Eestiga ja kõnelevad eesti keelt. Need on vaid mõned näited meie põimunud saatustest.

Ka meie lähiajalugu on kulgenud kõrvuti. Koos võitlesime vabaduse eest, koos kaotasime selle, koos saime taas iseseisvaks, koos liitusime Euroopa Liidu ja NATOga. Schengeni viisaruumiga ühinemisel ei olnud vast sümboolselt tähenduslikumat hetke kui piiripunkti avanemine Valga ja Valka vahel. Kaks linna, sama nimega, said taas tõketeta suhelda. Koos kogesime ka majanduskriisi, maailmapoliitilisi turbulentse ja mittemõistmisi. Kuid kriisid tulevad ja kriisid lähevad, naabrid aga jäävad. Sageli vaid huvidest ajendet välispoliitikas on andnud kindlust ja tahet teadmine, et kõrval on naaber, kes jagab sarnaseid väärtusi ja on vajadusel toeks.

Tahaksin mainida veel üht inimest, kelle nimi pühiti ajaloo tolmust alles hiljuti. Eesti Vabariigi sünnitunnistusel on kuupäev 24. veebruar 1918. Kuid esimene, kes langes vastsündinud Eesti Vabariigi eest Tallinnas Suure Rannavärava juures oli lätlane Johann Muischneek. Poolteist aastat hiljem, kui juba mainitud Eesti soomusrongid saabusid 1919. aasta oktoobris Riiga Läti vabadust kaitsma, kirjutas ajaleht Bribwà Seme nii: "Kaitstes meid, kaitsete ka iseennast." See tõdemus on praegu sama õige kui siis.

Täna, Läti Vabariigi 100. sünnipäeval on põhjust tähistada kõike seda, mis ühendab Eestit ja Lätit, ja mis ühendab meid kõiki, inimeste ja kodanikena.

Palju õnne, Läti.

Koos edasi!

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: