"Välisilm": millised on Läti eesmärgid uueks aastasajaks? ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Läti jaoks algas pühapäeval uus sajand. Pidupäeva kõnedes korrati taas ja taas, et Läti riigi tulevik on seal elavate inimeste endi kätes. Millised aga on need aated ja eesmärgid, millele uuel aastasajal toetuda? Majandusnäitajate poolest on Läti praegu Euroopa edukamate seas. Kui õnnelikud ja rahul on aga selle keskel lätlased ise, uuris "Välisilm".

Lätis arutletakse praegu palju, milliseks kujundavad oma kodumaa uued põlvkonnad, president küsis oma pidupäevakõne jaoks ideid õpilastelt. Läti Rahvarinde maja Riia vanalinnas kannab aateid, mis on olnud olulised kõigile Balti riikidele. Lätis, tundub praegu, kõneldakse rohkem tervishoiust ja rahast ja reformidest kui sellest, kuidas hoida vabaduse ideid ja väärtusi, mis annavad riigile sisu ja näo. Seda näivad ootavat ka need lätlased, kes kaaluvad välismaalt tagasi koju naasmist.

"Et oleme sajandini elanud ja et meil on õnnestunud ühe sajandi jooksul kuulutada kaks korda välja oma riik, nagu ka eestlastel, on uskumatu kingitus. Selle tähtpäeva aegu tunneb kogu ühiskond, kui väga me armastame oma riiki ja kui väga me tahame seda. Praegu teame palju vähem, mis toimub naabrite juures. Võib-olla on poliitikud süüdi selles, et me oleme sellise Baltimaade ühtsuse nagu oli taasiseseisvumise ajal, teatud määral kaotanud. Arvan, et üksi poleks me iseseisvust saavutanud. Ja selle ühise jõu, mis meil tookord oli, oleme kaotanud. Just Läti juubeli ajal tunnen, et 30 aastat tagasi armastasid ja tundsid lätlased samaväärselt oma kangelaste ja tollaste liidritega ka Eesti taasärkamise eestvedajaid," rääkis Läti Rahvarinde asutaja Dainis Ivans.

Õige värskelt on Riias Iseseisvuse või Sõltumatuse väljak. See on plats, mis ühendab Rahvusteatrit, kus kuulutati välja Läti riik, seimi hoonega. See oli lõpetanud seimi koosseisu üks viimaseid otsuseid, et selline väljak Riiga luua. Selleks nimetati ümber endine Jakobi väljak.

Endist presidenti Valdis Zatlersit hindab rahvas kui riigi puhtamaks ja ausamaks tegijat ka tegudes - Zatlers algatas oligarhide suure mõju pärast parlamendile seimi laialisaatmise. Ja nüüd, palju aastaid hiljem, ütleb uusi poliitilisi tuuli kandev vana poliitik ja esimesena valitsuse moodustamist katsetanud Janis Bordans, et just oligarhide mõju ajas tema koalitsiooni loomise plaanid nurja. Kas Zatlersi töö oli asjata?

"Oligarhidest rääkides... Meil kõigil tuleb praegu, kübersõja tingimustes, kus selle esimene etapp toimub ka Balti riikides, aru saada, et oligarhid on Venemaa mõjuagendid. Täiesti selgelt. Mitte ainult Ukrainas, kus neid on palju, vaid ka Balti riikides, kus neid on vähem. Kas oligarhide aeg on lõppenud? Tundub, et viimaste parlamendivalimistega on sellele pandud punkt. Selleni on jõutud paljude aastate jooksul," vastas Zatlers.

Väikesed asjad lähevad lätlastele hinge. Näiteks see, et Air Balticu sakslasest juht Martin Gauss on asunud õppima läti keelt. See on emotsionaalselt olulisemgi, kui fakt, et kahjumis lennufirmast on Gauss teinud Läti ühe edukama ettevõtte ja Läti tutvustaja maailmas.

"Maailmas on rahvaid palju rohkem kui riike. Vähesed neist on suutnud luua oma sõltumatu rahvusriigi," nentis Gauss ise.

Vaade ka Eesti poolt - kuidas hindab siinset majanduskeskkonda juba palju aastaid riialane ja kahe riigi ettevõtlusauhinna pälvinud Tallinki Läti poole juht Hillard Taur.

"Elu on näidanud, et suured peavad vastu, aga väikesed kaovad ära. Ja põhjus võib olla ka see, et neil ei jätku turgu," arvas Taur.

Ja et Eesti ja Läti on omavahel seotud, näitas ka äsja toimunud ajalookonverents Riias, Eesti saatkonnas. Just Riias sõlmis päev pärast Läti riigi asutamist oma esimese välislepingu Eesti.

"Osaliselt oli see kindlasti juhus, et just päev pärast Läti Vabariigi väljakuulutamist, aga Riias oli loogiline, sest Riiga saabus Saksamaa esindaja Baltikumis August Winnig ja temaga läbirääkimisi peeti. See on nö üleandmisleping, mis tähendas seda, et sakslased olid nõus alates 21. novembrist võimu kogu Eesti territooriumil üle andma Eesti ajutisele valitsusele," selgitas ajaloolane Ago Pajur.

Igavene Läti - sellest mõttest kantuna kogunes 70 000 lätlast pühapäeva õhtul Daugava kaldale, et saada osa juubelipidustuste kulminatsioonist - muusikalisest valgusetendusest. Läbi ajaloo ja tänapäeva tulevikku. Vaprus, tarkus, õnn ning usk iseendasse ja oma riiki. Läti elanike nägudelt võis lugeda, et sõnum jõudis kohale.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: