Uuring: hooldekodudes elavad vanurid saavad sobimatuid ravimeid

Eesti hoolde- ja vanadekodudes elavate eakate ravimikasutamise uuringust selgus, et ligi 65 protsendil uuritud patsientidest esines raviskeemis vähemalt üks potentsiaalselt sobimatu ravim.
See tähendab, et raviskeemis võib kasutusel olla ravimeid, mille koostoime mõne teise ravimiga võib mõjutada patsiendi tervist soovimatul suunal.
Tartu Ülikooli (TÜ) proviisoriõppe üliõpilase Uljana Baburina poolt läbiviidud uuring tõstab esile olulise probleemi - ravimite väärkasutamist esineb Eestis üsna palju. Uurimistöö juhendaja, TÜ dotsendi Daisy Volmeri sõnul tähendab see, et on olemas nimekiri ravimitest, mille kasutamisel tuleb olla väga teadlik. Näiteks aspiriin.
"Aspiriin, mida päris paljud eakad kasutavad nii-öelda verevedeldajana. Selle ravimi kasutamist ja neid annuseid tuleks väga hoolega jälgida. Madalamates annustes ehk verevedeldamise annus reeglina ei kutsu esile seedetrakti vaevusi, aga suuremates annustes selle ravimi pidev kasutamine võib juba patsiendile tõsiseid kõrvaltoimeid põhjustada," rääkis Volmer.
Teisisõnu, kui näiteks hooldekodudes lülitub patsiendi seisundi muutumise tagajärjel raviskeemi juurde uusi ravimeid, siis nende koostoime ja annused võrreldes juba kasutusel olevate ravimitega ei pruugi patsiendi tervisele positiivset mõju avaldada. Kahjuks ei kontrollita Volmeri sõnul aga erinevate ravimite kasutamise ja nende kombinatsioonide mõju inimese tervisele nii sageli kui võiks.
"Teatud patsiendi gruppidel, eriti eakaid silmas pidades, võiks toimuda teatud regulaarsusega ravimite kasutamise hindamine. Ja mina näeksin, et proviisorid saaksid siin senisest enam kaasa rääkida. Kas apteegis seda teenust pakkuda ambulatoorsetele patsientidele või hooldekodudes mingisuguse lisateenusena. Kas koostöös patsientide raviarstiga või ka kohaliku meditsiinipersonaliga," selgitas Volmer.
Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Anett Lilleväli ütles, et Eestis on juba mõnda aega kasutusel meetod, mis peaks aitama vähendada ravimite väärkasutamist. Tegemist on digiretseptiga ühendatud ravimite koostoimete andmebaasiga, mis annab arstile võimaluse ravimi väljakirjutamise momendil kontrollida patsiendi varasemaid retsepte ning tuvastada potentsiaalseid ravimite omavahelisi koostoimeid.
Toimetaja: Urmet Kook