Riigiasutuste kontrollkäigud hooldekodudesse näitavad, et vastutustundetu suhtumine ravimitesse on pigem reegel kui erand. Rikkumisi alates retseptiravimite laokilejätmisest kuni aegunud ravimite alleshoidmiseni leitakse pea igast hooldekodust. Eriti räige on aga see, et klientidele antakse ravimeid, mis pole neile isegi välja kirjutatud.

Terviseameti järelevalveosakonna nõunik Eve Pilt rääkis ERR-ile, et kohati on ravimit pakkunud meditsiiniõed oma teod vähemalt üles kirjutanud ja sel puhul saavad riigiasutused sellest kontrollkäikudel teada. Muidu võib seaduserikkumist ainult kahtlustada. Sellele võivad viidata nii töötajate ja patsientidega tehtud intervjuud kui kappidest leitud ravimid, mis otsekui kellelegi ei kuulu.

"Hoolekandeasutustes, kus töötavad ainult hooldajad ja kus tervishoiuteenuse osutajaid ei ole, siis praegusest seadusandlusest tulenevalt nad neid ravimeid, mida nad annavad, ei pea isegi registreerima. Ja seetõttu on väga keeruline öelda, et kui laiaulatuslik see probleem on. Aga see võib olla päris laiaulatuslik," rääkis Pilt.

See tähendab, et Eestis on hooldekodusid, kus ravimite andmise üle otsustavad parimal juhul õed, aga nende puudumisel tegevusjuhendajad või hooldajad, ehk inimesed, kellel puudub igasugune meditsiiniline ettevalmistus. Kontrollkäikude kokkuvõtetest leiab läbiva nimetusena rahusti Diazepam.

"Ravimi eesmärk on see, et kui inimene on näiteks tülikaks muutunud, siis ta lihtsalt rahuneb maha. Aga kui vanur saab selliseid ravimeid, mida talle ei ole määratud, siis need paratamatult viivad tema tervise allakäigule. Kuni selleni, et sellel võivad olla väga kurvad tagajärjed."

Diazepam tekitab kiiresti tugevat sõltuvust ja nii tuleb Eve Pildi sõnul ette sedagi, et ravimiga harjutatud inimene seda ise hooldajatelt küsima läheb.

Sotsiaalministeerium loodab määrusemuudatusele

Praegu saavad hooldekodud retseptiravimeid sisse osta nii iga retsepti alusel eraldi kui lihtsalt hulgikaubana. Nüüd tahabki sotsiaalministeerium hulgiostud ära keelata. Ministeeriumi kantsler Marika Priske ütles oma kirjas hoolekandeasutustele, et niimoodi võiks ravimite määramine, tellimine ja kasutamine muutuda pädevamaks ning selgemini kontrollitavaks. Aga lõpuni ei pruugi see aidata, kuna mitte kõik ebaseaduslikult antud ravimid pole seotud hulgiostuna. Näiteks läinud aasta oktoobrist kuni selle aasta märtsini ostis hulgimüügist ravimeid viisteist hoolekandeasutust.

"Neid ravimeid on erinevaid. Tavaliselt on need sellised ravimid, mille kohta öeldakse, et need on olnud kellegi inimese ravimid, kes on hooldekodust ära läinud ja need on kuidagi maha jäänud sinna. Ja siis nad kasutavad neid ravimeid ka teistel inimestel," ütles õiguskantsleri kontrollkäikude osakonna juhataja Indrek-Ivar Määrits.

Niisiis tuleb uurida ka seda, miks üldse seadust rikutakse. Indrek-Ivar Määrits tõdeb, et kohati ütlevad hooldekodud lakooniliselt, et õiguskantsleri kahtlustel pole alust. Samas on ka neid, kes rikkumisi tunnistavad.

"Vahel öeldakse ka seda, et muidu ei olegi võimalik sellise vähese hulga töötajatega nii keerulise käitumisega inimestega hakkama saada."

Sama põhjuse ehk raha- ja tööjõunappuse taga peitub ka teine sarnane probleem. Nimelt võib kohati ravim olla inimesele küll välja kirjutatud aga mitte ravikuurina, vaid ainult vajaduspõhiseks kasutamiseks, kuid ka sel juhul peaks ravimi andmise üle igakordselt otsustama meditsiinitöötaja. Paraku ei tööta mitmes hooldekodus ühtegi õde ja kui töötab, siis mitte öösiti. Sestap otsustavad rahusti andmise üle ikkagi hooldajad. Aktsiaseltsi Lõuna-Eesti hooldekeskus juhatuse esimees Ülo Tulik tõdes, et öiseks õevahetuseks pole lihtsalt raha.

"Kui me tahame õde ööpäeva ringselt, siis peaks rahaline võimekus suurem olema. Ja siin on üks variantidest, et haigekassa rahastaks ka hooldekodude õdede töötasu. Kuidas see välja kujuneb tulevikus, on raske öelda, aga need arutelud praegust käivad," ütles Tulik.