Eesti linnajuhid kaaluvad tulevikus aastavahetuse ilutulestikust loobumist
Järjest rohkem on maailmas linnu, kes otsustavad aastavahetuse traditsioonilise ilutulestiku asendada vähem õhku saastava ja müravaba laseršõuga. Sel aastal teeb esimese Soome linnana nii Espoo. Eesti suuremad omavalitsused jätkavad uue aasta vastuvõtmist saluudiga, kuid ei välista tulevikus teistsuguseid valgusmänge.
Traditsiooniliselt lennutavad Eesti linnad aastavahetusel õhku kümneid tuhandeid eurosid. Ainuüksi Tallinnas Vabaduse väljakul toimuv ilutulestiku vaatemäng maksab 14 000 eurot. Tartus 5000 ja Pärnus 4000 eurot. Müra mõttes oleks parem laseršõu nagu näiteks Dubais aasta tagasi tehti.
"Ma arvan, et see idee on kaalumist väärt, sest ilutulestik ei ole Eesti hümn, mis on aastavahetusel kivisse raiutud Eesti rahva jaoks. Mina tahaks sellel teemal arutada pärast valimisi," ütles Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet.
Tartu ja Pärnu linnavalitsused on pealinnaga sama meelt kinnitades, et tulevikus ei välistata ilutulestiku asendamist mõne teise valguslahenduse või laseršõuga.
Mis inimsilmale ilus, võib loomade, eriti aga koerte kõrvadele olla väga valus. Tallinna loomade varjupaigas on juba praegu kodu ootel tavapärasest rohkem koeri, pea 40 ja varasemad aastad on näidanud, et aastalõpumöllus jooksevad väga paljud koerad kodust ära.
Tõenäoliselt ei tule ka seekordne jaanuari algus teistsugune ja seepärast on varjupaiga juhataja Eve Tobias ilutulestiku asendamise poolt.
"Loomade seisukohast oleks see väga vahva idee ja ka mina toetaksin seda, sest kui meie jaoks on juba ilutulestik piisavalt kõva müraga, siis loomade, eriti aga koerte kuulmine on kordades parem ja nende jaoks on see ikka tõeliselt kohutav," märkis Tobias.
Varjupaigas püütakse koerad saluudi ajaks siseruumidesse viia, kuid kuna praegu on neid väga palju, tuleb sõltuvalt looma närvisüsteemist valikuid langetada. Varjupaiga abiga on sündinud ka üks jõuluime.
"Sellise uusaasta paugutamisega oli koer kodust ära jooksnud ja sattus meie juurde alles augustikuus, ehk ta oli kaheksa kuud metsas veetnud, õnneks oli ta kiibiga ja me saime ta omaniku kätte, et oli hea lõpuga lugu, aga see loomake oli pidanud oma elu eest võitlema," rääkis Tobias.
Toimetaja: Indrek Kuus