Facebookist ja Instagramist kui suurepärastest vahenditest infosõja pidamiseks ja valimiste mõjutamiseks on viimasel paaril aastal palju juttu olnud. Vähem räägitakse Youtube'ist, kuid minu arvates ei ole see kehvem, pigem parem. 

Mõni aeg tagasi hakkas silma torkama, et millegipärast oli sinna just 2018. aastal ilmunud erakordselt palju lugusid Baltikumist. Lood on vene keeles ja valdavalt äärmiselt negatiivsed. See ei saa olla juhus. Lugusid ei ole seal kümneid, vaid sadu. Tegemist on kampaaniaga.

Kogusin nende hulgast loetelu umbes 15 baasmüüdist. Lood on enamikus suure vaadatavusega, mõnekümnest tuhandest külastusest kolme-nelja miljonini. See on võimalus avaldada juba väga suurt mõju.

Lugude peamine sõnum on, et Balti riikide majanduslik olukord on nii halb, et kohe tuleb katastroof. On leiutatud ka uus termin, mida korduvalt kasutatakse – "Balti võmiraadid".  See tuleb venekeelsest sõnast вымирать ehk välja surema. Päris võimas meem. 

Palju lugusid on sellest, kuidas 30-50 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust pärineb Vene transiidist ja nüüd, kui see on läbi, sureme välja. Faktid on muidugi täielik jamps, aga see ei loe, kõlab uhkelt: saades aru, et neid russofoobe pole mõtet aidata, ehitas Venemaa oma sadamad ja nüüd on neil seal lips läbi. Koguni nii kehv on, et nad jäävad seal talvel külma kätte. 

Omaette teema on ka miljoneid klikke koguv "eurotupik": Eesti astumine Euroopa Liitu oli viga, sest EL ei jõua neid vaeseid üleval pidada ja lausa planeeritakse meie väljaviskamist. Suure rõõmuga räägitakse, kuidas EL võtab kohe varsti ära toetused. Kuna me ise midagi ei tooda ja elame ainult euroabist, siis nüüd alles selgub, milline viga oli Venemaa küljest ära minek. 

Eraldi lugude liik on rahva põgenemine kerjuslikust Baltikumist, seda teemat kasutatakse palju. Sellega seoses tarvitatakse palju arve, eriti Läti ja Leedu kohta, kus äraminejaid on olnud rohkem. Eesti puhul võetakse aluseks 1,57 miljonit elanikku (see on 1991. aasta seis enne Vene sõjaväe lahkumist) ja siis räägitakse 15-protsendilisest elanikkonna põgenemiselt välismaale. Sellest, et viimased neli aastat on elanikkond meil kasvanud, ei räägita.

Üks vahva meem on "Läti sprotid". Kuna Venemaa rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu enam sprotte ei osta, viivat see Läti tööstuse kriisi, suletakse tehased ja töötuks jääb 3500 inimest. Keegi ei räägi seal Eesti sprottidest – nagu neid toodetaks ainult Lätis ja need oleks Läti majanduse alus. 

Suurematest teemadest võib veel mainida meie sõjaväe mannetust. Eraldi lood on ka Leedu presidendist Gribauskaitest, kes saab oma väidetava russofoobia eest paljudes lugudes korralikult sõimata.

Kõikide nende lugude taustal on märkimisväärsed ütlused "Venemaa karistab" ja "Venemaa maksab kätte" – karistab neid baltlasi, kes on russofoobid ega pea venelastest ja Venemaast piisavalt lugu. Kusjuures jälle on naasnud ka väide, et me "läheme veel Moskvasse põlvili paluma enda tagasivõtmist", nüüd siis ilmselt juba Vene Föderatsiooni liikmeks. Sellist asja räägiti viimati 1990. aastatel.

See kõik tundub veider, aga ei ole mitte. On täiesti selge, et selliste lugudega suletakse väga suure osa vene inimeste jaoks aken Euroopasse. Uuringute järgi paljud neist selliseid lugusid ka usuvad. Osa neist teemadest kandub Vene meedia kaudu Eestisse ja isegi eestikeelsesse meediasse. Tallinna TV saadetest olen palju kordi kuulnud, kuidas Eestis midagi ei toodeta.

Seega, impeeriumikaotusvalu väga raske vorm on muutunud Youtube'i suunatud lugude kaudu oluliseks poliitiliseks teguriks. Infosõja termineid kasutades tähendab see, et tegelikkus on kellegi poolt asendatud alternatiivse tegelikkusega. Selle ülesanne on mõjutada teie otsuseid, mis sest, et tõde pole neis karvavõrdki. 

Tänane tsitaat on ringi tehtud Andrei Hvostovi 2010. aasta loost, mis rääkis eurost. Ta väljendas oma Brüsselis saadud tunnet sõnadega: "Ärge teadke, uskuge!" Mina ütlen: "Teadke, ärge uskuge!" •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.