Rebane: Eesti on Euroopa naiivsete tipus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Eesti elanikud usuvad, et tunnevad väärinfo ära ja oskavad sellega toime tulla, kuid tegelikult see ei ole nii, leiab meediaekspert Raul Rebane.

"Eesti on Euroopas naiivsete tipus," ütles Rebane teisipäeval Euroopa Komisjoni Tallinna-esinduses korraldatud briifingul. "Oleme libauudistesse suhtumisel väga-väga naiivsed," lisas ta.

Eurobaromeetri novembris korraldatud küsitluse kohaselt tunnistas 47 protsenti Eestis elavatest Euroopa Liidu kodanikest, et puutub sageli kokku uudiste või teabega, mis nende arvates ei peegelda tegelikkust või on lausa vale. Euroopa Liidus keskmiselt oli selliseid inimesi 68 protsenti. Samas leidis 42 protsenti Eestis küsitletutest, et tegelikkust mittepeegeldavate või valeuudiste ja -teabe olemasolu on Eestis probleem. Euroopa Liidus keskmiselt leidis seda oma riigi kohta 71 protsenti vastanutest.

"Eesti peab väga tõsiselt inforünnakute pärast muretsema. See, et me neid ära ei tunne, ei tähenda, et nad ei eksisteeriks või näiteks ei toimuks mõjutusi," rõhutas Rebane.

Tema hinnangul ei tegeleta Eestis piisavalt infojulgeoleku teemaga, me ei osale laiemates rahusvahelistes võrgustikes piisavalt aktiivselt. Vabatahtlikel põhinev Propastop keskendub ainult Venemaa suunale.

Erinevalt valeuudistest ei oska me veel üldse tegelda mõjuoperatsioonidega, mis on palju varjatumad ning puudutavad riigi elanikkonda sügavamalt kui valeuudised, tõdes Rebane. "Siin tuleb selget vahet teha, mis on infooperatsioon - valetamine, see, kui trollitakse, kirjutatakse anonüümsetesse kommentaariumidesse mingit valet - see on igapäevane asi ja neid rünnakuid on võimalik tuvastada," selgitas meediaekspert. "Teine asi on kultuurilised mõjuoperatsioonid ja need on äärmisel komplitseeritud asjad, mis tulevad näiteks läbi meelelahutusprogrammide, läbi muusika, läbi sümbolmaailma, läbi monumentide - need on need asjad, mis tekitavad ühistunnet. Kõige klassikalisem näide on kõik see, mis toimus pronkssõduri ümber. Või näiteks, et Tallinna kõige pildistatum turismiobjekt on Nevski katedraal," rääkis Rebane ning nimetas veel ühe näitena Tallinnas Venemaa algatusel korraldatavat vene keele etteütlust.

Eestit kaitseb välise infomõjutuse eest eesti keel, milles on seda oskamata väga raske mõjutustegevust korraldada ning otsese väärinfo levitamise vastu ka see, et meie ühiskond on väga väike. "Kui igaüks tunneb igaüht, siis on lihtne inimest ühiskondlikule kontrollile allutada, kui ta tuleb välja imeliku infoga," tõdes Rebane. Samas mõjutab Eestis meediatarbimist, et eestlased on kirja-usku, eestlased kalduvad uskuma kirjutatud sõna, lisas Rebane.

Eurobaromeetri andmeil said Eesti kodanikud info siseriiklike ja Euroopa Liidu teemade kohta kõige sagedamini televisioonist (umbes 80 protsenti küsitletutest), millele järgnevad internet (40-60 protsenti), raadios(40-50 protsenti) ja trükiajakirjandus (umbes 35 protsenti).

Eesti küsitluse kohaselt hindab 61 protsenti vastanutest televisooni käsitlust Euroopa Liidu teemadest objektiivseks, raadio kohta arvab sama 57 protsenti, trükiajakirjanduse kohta 54 ja internetikülgede kohta 52 protsenti. Euroopa Liidus keskmiselt leiab televisooni kohta sama 53 protsenti, raadio kohta 52 protsenti, trükiajakirjanduse kohta 49 protsenti ja internetikülgede kohta 43 protsenti. Sotsiaalvõrgustike pakutavat infot EL-i kohta peab objektiivseks 36 protsenti Eesti ja 22 protsenti EL-i vastajatest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: