Säpo hinnangul on selliseid sekkumiskatseid rohkem kui eelmiste, 2014. aastal toimunud valimiste ajal, vahendasid Rootsi raadio, Yle, The Local jt.

Sellise tegevuse näideteks on katsed õõnestada avalikkuse usaldust valimiste vastu. See võib avalduda ka küberrünnakutega erakondade ja ametkondade vastu, mille tagajärjel ei pääse valijad ligi neid huvitavatele veebilehtedele, märkis Säpo.

oluline roll on ka valeuudiste levitamisel. "Me oleme näinud rahvusvahelises meedias avaldatud uudised, kus Rootsit on esitletud kui kaosesse paiskunud riiki," rääkis Säpo kõrge ametnik Linda Escar.

Valimispäeval tuleb valmistuda ka võimaluseks, et hakatakse levitama ka valeinformatsiooni selle kohta, kus ja millal inimesed hääletada saavad.

Säpo ja teised julgeolekuametnikud on valmis võimaluseks, et valimistesse üritatakse sekkuda välismaalt. Escari kinnitusel hetkel siiski mingit suurt välismaist operatsiooni täheldatud ei ole.

Rootsi kaitseväe uuringukeskuse FOI andmetel on nn Twitteri-robotite arv enne valimisi siiski plahvatuslikult kasvanud.

Nagu ka võimud eeldasid on suurem osa Twitteri-robotite edastatud sisust keskendunud ühiskonnas tuliseid vaidlusi tekitanud teemadele nagu migratsioon, etnilised suhted ja kuritegevus. Välismaises poliitiliselt motiveeritud (sotsiaal)meedias on juba pikemat aega võimendatud migratsiooni puudutavaid teemasid ning soovitud näidata Rootsit kui migratsiooni tagajärjel kaosesse paisatud riiki.

47 protsenti Twitteri-robotite postitustest toetavad migratsioonivastast protestiparteid Rootsi Demokraadid. 29 protsenti sellisest postitustest on edastanud aga positiivset kuvandit erakonnast Alternatiiv Rootsile (AfS), mis on sisuliselt endistest Rootsi Demokraatidest moodustatud konkureeriv erakond.

Rootsi ametnikud ja poliitikud on juba ammu prognoosinud, et valimisprotsess saab olema viljakas pinnas infosõjaks. Muuhulgas on esile kerkinud ka süüdistused seoses Venemaaga, keda on varem seostatud sekkumisega mitme lääneriigi valimistesse.

Rootsis toimuvad parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised pühapäeval, 9. septembril. Praeguste prognooside kohaselt saavad valitsevad sotsiaaldemokraadid ajalooliselt nõrga tulemuse, kuid jätkavad ilmselt suurima parteina ning tõenäoliselt jäävad ka koos liitlastega võimule. Samas viitavad kõik tõenäolised kombinatsioonid sellele, et ka järgmine Rootsi valitsus saab olema vähemusvalitsus.