Indrek Neivelt | See ei ole majanduskriis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Meie majanduse vundament on praegu väga tugev ja seda ei ole mõtet võrrelda 2008. aasta omaga. Tänane olukord on hoopis teine, nendib Indrek Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris.

Viimastel kuudel räägitakse üha sagedamini võimaliku majanduskriisi teemadel. Sellest räägivad nii analüütikud kui ka ettevõtjad. Mõned ettevõtjad ütlevad lausa välja, et nemad ootavad uut kriisi.

Ma tahan täna rääkida mõistetest ja sellest, kuidas inimesed erinevaid sõnu tunnetavad. Mul on tunne, et meil lähevad segamini majanduslanguse ja majanduskriisi mõisted.

Majanduslangus on olukord, kus majandus kaks järjestikust kvartalit kahaneb. Kasvõi 0,1 või 0,2 protsenti kummaski kvartalis. Kas enamus meist seda kriisina tunnetaks? Ilmselt mitte. Me tunnetame siis, et majandus ei kasva. Aga me kindlasti ei tunneta kriisi.

Majanduskriis on olukord, kus toimub järsk muudatus. Justnimelt järsk. On selle põhjus siis mõne majandusmulli lõhkemine või suured probleemid panganduses.

Näiteks langes meie majandus 2008. aastal 5 protsenti ja 2009. aastal 14,2 protsenti. See oli väga tõsine majanduskriis ja majanduse langus oli võrreldav 1990ndate alguse langusega.

Aga meie toonase suure majanduskriisi põhjus ei olnud ainult rahvusvaheline majanduskriis. Tegelikult oli selles languses vähemalt pool süüd meie endi juhtimisvigadel. Seda kinnitavad näiteks faktid, et Saksamaa majandus langes 2009. aastal 5,6 protsenti ja Soome oma 8,4 protsenti. 2008. aastal oli mõlemas riigis veel väike majanduskasv.

Ehk eelmine kriis, mida me kõik kriisina mäletame – ja mis assotsieerub meil sõnaga majanduskriis – oli väga-väga tõsine kukkumine. Meid tabas korraga isegi kaks kriisi, üks rahvusvaheline ja teine kohalik.

See oli kümmekond aastat tagasi.

Täna on meie eksport suurem kui import ja ka laenukasv on mõistlik. Olukord ei ole võrreldavgi sellega, mis valitses kaksteist aastat tagasi. Lisaks on meie panganduses väga suured puhvrid. Oleme eurotsoonis ja keegi ei hakka enam krooni vastu spekuleerima. Ettevõtetel on suuremad reservid, samuti eraisikutel. 

Kas kusagil on majandusmullid? Ehk kas kusagil on inimesed kaotanud konservatiivse mõtlemise ja muutunud oma ootustes liialt ebarealistlikuks? Ja kas need mullid on kohalikud või globaalsed?

Muidugi on. Alati on olnud. Eelmisel aastal lõhkes bitcoin'i mull. Bitcoin'i hind langes aasta jooksul üle kolme korra, aga see ei tekitanud mingit suuremat paanikat või kriisi. Samuti langesid aasta teises pooles mitme tehnoloogiaettevõtte aktsiad. Ka see ei toonud kaasa mingit suuremat kriisi.

Samas on tehnoloogiasektoris paljudes kohtades juba mõnda aega ülekuumenemise märke. Kuhu see viib, näitab aeg. Kui selle tulemusel peaks start-up -ettevõtete rahastamine keerulisemaks muutuma, mõjutab see ka meie majandust.

Kuid vajadus digitaliseerimiseks on üle maailma väga suur ning isegi kui kusagil peaks nõudlus kokku tõmbuma, tekib teistes kohtades nõudlust juurde.

Kui me tuleme tagasi Eesti majanduse juurde, siis siin võivad paljudel ettevõtetel tulla probleemid seoses kiire palgakasvuga. Aga need probleemid ei löö välja järsku, vaid pikkamisi. Aastate jooksul. Kriis on midagi palju järsemat.

Isegi siis, kui näiteks pärast valimisi hakkaks uus valitsus väga suurelt laenu võtma, ei ole niipea põhjust muretsemiseks. Selleks, et ei korduks Kreeka, on Euroopa Liidu riikidel laenu võtmisel piirangud. Ka sellised populismist tulenevad riskid on meil nüüd maandatud. 

Kuhu ma oma aruteluga tahan välja jõuda?

Meie majanduse vundament on praegu väga tugev ja seda ei ole mõtet võrrelda 2008. aasta omaga. Tänane olukord on hoopis teine. Ka rahvusvaheliselt on erinevad institutsioonid tegelenud sellega, et sellist suurt kukkumist nagu kümme aastat tagasi oli, enam ei tuleks.

Jah, on erinevad mullid, mis on majanduses tavaline, aga küll ka sealt õhk välja lastakse. Nagu alati. Kas see toob kaasa kriisi? Võib-olla. Aga kindlasti mitte sellise, mis oleks võrreldav kümne aasta tagusega. 

Kokkuvõttes tahan ma öelda, et kui keegi hirmutab majanduskriisiga, siis ei peaks tekkima paralleel kümne aasta taguse eluga ja oluga. Tänane olukord on oluliselt kindlam. Ja samuti soovitaksin ma rääkijatel paremini läbi mõelda, kas nad räägivad majanduskriisist või nad räägivad paariprotsendilisest majanduslangusest. Sellel on väga suur vahe. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: