"Meil on kinnisvarabuum. Eesti ole mitte kunagi ehitanud nii palju kui praegu. 2018. aasta ehituse turumaht tuleb kolme miljardi alla ja see on ajaloo suurim number. See on märk kuumenemisest. Kas ta on ohtlik? Ma ei usu," rääkis Kitt intervjuus ETV saatele "Esimene stuudio".

Kitt ütles korteriturust rääkides, et tänasel päeval on ruutmeetrihinnad umbes samad, mis nad olid 2007. aasta buumi tipus.

"Mööda on läinud üle kümne aasta ja palgad on praegu kaks korda suuremad, eraisikute hoiused kaks korda suuremad," selgitas ta, miks ei ole olukord võrreldav kümne aasta taguse ajaga.

Ta tõi veel ühe näitaja: kui 2007. aastal osteti praktiliselt kõik korterid pangalaenuga, siis praegu on pangalaenude osakaal umbes 50 protsenti. "Kinnisvara ostetakse, sest rahval raha on," sõnas pangajuht.

Majandusolukorrast üldiselt rääkides tõi Kitt esile, et Eesti majandusedu on baseerunud viimastel aastatel sellele, et oleme suutnud tööd pakkuda rekordarvule eestimaalastele.

"Tööhõive on aegade tipus ja palgatase on tipus. Ressursid on ammendunud. Et toota rohkem juurde, on vaja uusi kompetentse, sest rohkem inimesi meil pole," sõnastas ta eesseisva probleemi.

Küsimusele, kuidas tagada, et varanduse jaotumine Eesti ühiskonnas oleks ühtlasem ja ebavõrdsus väheneks, vastas Kitt, et Eesti ei saa kunagi rikkaks siis, kui rikkamad inimesed suurendavad oma vara või teenivad rohkem.

"Eesti saab rikkaks ainult ja ainult siis, kui vähemteenivad inimesed saavad korraliku sissetuleku. See tähendab, et inimestel on valida, kus töötada ja neile makstakse töö eest korralikku palka," märkis ta.

Kitt ütles, et järgmine majanduskriis ei saa olema selline, et kinnisvarahinnad kukuvad ja kuskil on väga palju töötuid inimesi.

"Järgmine majanduskriis saab olema selline, et lihtsalt veelgi vähem on töötajaid. Kui ettevõtted ei suuda palka maksta, siis inimesed kolivad ära. See on järgmine kriis," lisas ta.

Järgmine majanduskasv saab pangajuhi sõnul tulla ainult investeeringutest Eesti kooli, et inimestel oleks kompetentsid.