Neivelt: mu helesinine unistus on pank, kus kõik kliendid on omanikud
Viimastel nädalatel ühiskondlikult väga aktiivseks muutunud ettevõtja Indrek Neivelt kinnitab, et poliitikasse minna või Eesti Panga presidendiks pürgida ta ei kavatse. Küll aga on ta võtnud oma südameasjaks Eestis tegutsevate Rootsi pankade kasumi välja viimise teema. Kui Läti alkoralliga kaotatud maksudest räägitakse Neivelti sõnul väga palju, siis Skandinaavia pankade kasumi väljaviimisest peaaegu mitte midagi.
Millest on tingitud teie ülim aktiivsus viimasel ajal - käisite Anu Välba saates, lõite oma Facebooki lehe?
Siin on mitu asja koos. Eks ma olen rääkinud ka sellest. Aga pensioniteemaga olen ma vahelduva eduga tegelenud üle kahe aasta. Olen rääkinud erinevatest variantidest, erinevatest probleemidest. Ja nüüd siis vaatasime ka pangandusele sisse - mis panganduses toimub, millised on tootlused ning kapitali adekvaatsused. Ah et miks just praegu? Sellepärast, et jõulude ajal ei oleks olnud ilus selliste asjadega tegeleda.
Aga miks otsustasite luua Facebooki kampaania #KAKSKORDA ja palgata Mart Normeti, kes meediasuhete teemal nõu annab ja abistab?
Ma vaatasin, et kirjutamisega jõuab pensioniteema väga vähe inimestele kohale. Mõtlesime, et proovime teisi variante ka.
Miks on praegu vajalik, et see teema rohkem inimestele kohale jõuaks?
Ma ei ütle, et just täna on selle teemaga vaja tegeleda, sellega oleks võinud tegeleda ka aasta tagasi. Selles mõttes ei ole mõtet siin otsida ei tea mis imeasja. Lihtsalt aeg sattus kokku niimoodi.
Teil ei ole võimalik enam kandideerida riigikogu valimistel, aga kas teil on plaan kandideerida Euroopa Parlamenti?
Ei ole.
Äkki on teil hoopis ambitsioon saada Eesti Panga järgmiseks presidendiks?
Absoluutselt mittte. Puudub selline ambitsioon.
Või on teil plaan luua uus pank?
Ei ole. Ma arvan, et teist korda ei tohiks sama asja teha. Teised inimesed peavad tegema, kui nad tahavad. Mina võin aidata, kaasa mõelda, aga mina ei ole kindlasti see, kes hakkab uut panka vedama.
Kas mõni erakond on valimiskampaanias samale probleemile viidanud?
Ütlen ausalt, ei ole ühegi partei valimisprogrammi lõpuni lugenud.
Aga mis siis lahendus oleks, et pankade kasumid jääksid Eestisse?
Siin on kaks teemat või isegi kolm. Pension on kolmas. Miks me panime sellele nimeks #KAKSKORDA #KAKSKORDA? Ühes kohas me teenime kaks korda liiga vähe ja teises kohas võetakse meilt kaks korda liiga palju. Mida saaks riik ja riigi kodanikud teha selleks, et see [välja viidav] kasum oleks väiksem? Ja teiseks, kas see kasum võiks jääda Eestisse või mitte? Need on selles mõttes kaks eraldi teemat, mida võib lahendada koos, aga neid ei pea koos lahendama.
Mida siis riik ja kodanikud selleks ette võtta saavad?
Esiteks tuleb vaadata, kas konkurentsiamet saab midagi teha. Kõige tähtsam on see, et me teadvustame, et see teema on olemas. Kui me vaatame suurt pilti, siis me räägime ju mitu aastat alkoholi ostmisest Lätist. Televisioon kannab seda üle ja ajalehed kirjutavad. Alkoholi me ostsime eelmisel aastal umbes 100 miljoni euro eest, see on see raha, mis riigist välja läheb. Teiseltpoolt see dividend, mis riigist välja läheb, on kaks ja pool korda suurem. Kaks panka maksavad dividende, mis on kaks ja pool korda suurem. Me kogu aeg räägime sellest alkoholi teemast, aga me ei räägi sellest teisest teemast. See, et me sellest teemast räägime on minu meelest väga suur asi.
Kas see kasumi väljavool kahjustab ka kuidagi Eesti majandust?
Raha läheb majandusest välja. Kui see kasum oleks poole väiksem, siis see üle 100 miljoni euro jääks ju siia majandusse. Ja kui see kasum jääks kõik siia ja pank kuuluks võimalikult laiale omanikeringile, siis need samad omanikud ju kulutaksid sedasama dividendi siin. Ja sellega tekiks omakorda uued töökohad jne.
Kas te usute, et see asi muutub nii, et see raha jääb Eestisse?
Eks me vaatame. See on väga hea, et te seda teemat üleval hoiate ja et me koos selle üle arutame, et mida me saame teha selleks, et see raha siia jääks.
Kuhu see debatt järgmise sammuna edasi võiks liikuda?
Meie suur eesmärk ongi teadvustamine. Me ei saa öelda, et teeme seda või teist. Me oleme loomulikult mõelnud, et missugused võiksid olla lahendusvariandid, aga kindlasti me ei saa öelda, et üks on õige ja teine on vähem õige. Kui nüüd keegi küsiks, et mis on selline kõige suurem unistus, siis see, et oleks selline laiapõhjaline pank, kus kõik kliendid oleks omanikud. Selline pank oleks. See on selline suurem unistus. Nii nagu Soomes on OP pank.
Kas Eestil on sellise panga jaoks võimalikke tegijaid?
Kui on tore visioon, eesmärk ja inimesed tulevad sinna taha, siis on alati tegijad olemas.
Aga kas keegi tegeleb sellega meil praegu?
Ei, seda ei ole. See on üks ilus helesinine unistus.
Toimetaja: Aleksander Krjukov