Töökäte nappus võib hakata sööma firmade kasumlikkust ning see omakorda muudab ettevõtjad ettevaatlikuks investeeringute tegemisel, mis omakorda võib tuua kaasa majanduskasvu pidurdumise ning nii satumegi järjekordsesse majanduskriisi. See oleks tööjõupuudusest tingitud must stsenaarium, mis käivituks, kui suur hulk tööandjatest teeb töötajaid üle ostes või olemasolevaid töötajaid kinni hoides valesid otsuseid, mille hind kajastuks ettevõtte kasumis. 

Vähese tööpuuduse korral on oht kukkuda kahte lõksu. Esimene neist on seotud konkurentidelt spetsialistide üleostmisega. Lõks peitub selles, et üleostetud töötajaga ei pruugi saada kaasa loodetud oskusteavet. See tähendab, et ettevõtte kulud suurenevad, kuid tulud ei pruugi kasvada ning tulemus ongi kasumlikkuse kadu. Tõenäoliselt on paljudes ettevõtetes kogetud seda, et konkurendi juurest üle meelitatud töötaja osutus kassikullaks, kelle sära uues organisatsioonis kiiresti tuhmus.

Teine kuumeneval tööturul juhte varitsev lõks puudutab olemasolevatest töötajatest kinni hoidmist. Selle eksimuse vitsad võivad juhtide selga nüpeldada veelgi valusamalt kui ebaõnnestunud üleostmised. Kuna töötajaid on keeruline leida, ei julge juhid lõpetada töösuhet nendega, kelle tööga nad pole rahul. Sellise jaanalinnumängimise tulemus on probleemide kuhjumine. Sellest lõksust aitab mõnikord juhi välja tööjõupuuduse käes vaevlev konkurent, kes kehva töötaja endale meelitab.

Need on tööjõupuudusega kaasnevad varjuküljed. Tegelikult võib praegune töökäte nappus olla Eesti majandusele pikas perspektiivis kasulik probleem. 

Töökäte nappus sunnib ettevõtjaid kiiremini otsima võimalusi, kuidas asendada osadel töölõikudel inimesed masinatega. Nii võiks paraneda ettevõtte efektiivsus. Samuti on ettevõtjad sunnitud kiiremini sulgema need ärisuunad, mida pole võimalik kasvavate palgakuludega kasumlikult töös hoida. 

Kunagi valati Eestis palju pisaraid, kui Narvas asunud Kreenholmi tootmise lõpetas ja tehas kinni pandi. Minu jaoks oli see aga pigem rõõmusõnum ja näitas, et Eesti majandus on jõudnud uuele tasemele. 

On ka kolmas positiivne suundumus, mis tööjõupuudusega kaasneb: ettevõtjad on tavapärasest rohkem sunnitud pöörama tähelepanu olemasolevate töötajate tööga rahulolule.

Madalad intressid ja madalad tööjõukulud soosivad rumalaid äriotsuseid ning kui raha ja tööjõu hind kiirelt kerkib, toob see ärimaailmas kaasa terade eraldumise sõkaldest. 

Töökäte nappus viitab sellele, et paljudes ettevõtetes võib alanud aasta olla muutusterohke. Loodetavasti on ettevõtjatel nutikust ja entusiasmi tööjõuprobleemiga tegelemisel ning vähe on neid, kes tööjõukulude kiirele kasvule alla vannuvad ja oma äri kinni panevad. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.