Soome statistikaameti andmete ja majandusuuringute instituudi Etla uuringute kohaselt peaks viimaste aastate ehitusbuum järgmisel aastal seiskuma. Uusehitisi kavatsetakse alustada Soome kombel kuupmeetrites mõõdetuna keskmiselt 25 protsenti vähem. Pikemas perspektiivis hakkavad ka ehitajad tööta jääma, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Meie ennustuste kohaselt töökohad veel järgmisel aastal ehitussektorist kaduma ei hakka, aga kui ehitusmahud veel edasi langevad, mõjutab see loomulikult ka tööhõivet," kommenteeris Soome Ehitusliidu peaökonomist Sami Pakarinen.

Tema sõnul on Eestist pärit ehitajate osa Soome ehitussektoris märkimisväärne. "Umbes pool ehitussektori välistööjõust on pärit Eestist. Peab siiski meeles pidama, et eestlaste osakaal on suur eelkõige pealinnas ja selle ümbruses. Sama puudutab kogu välistööjõu osakaalu," ütles ta.

Vähe on neid Soome pealinna ehitus- või renoveerimistöömaid, kust mööda kõndides poleks kuulda eesti keelt.

Helsingi on viimastel aastatel jõuliselt kasvanud ning lisaks eestlastele on kasvu lainel tööd leidnud teistegi Ida-Euroopa riikide ehitajad.

"Me oleme pealinna piirkonnas läbi teinud tõeliselt kiire ehituskasvu faasi - ehitatud on rekordiliselt palju -, nii et ma isiklikult ei kasutaks sõna "mõõn" olukorras, kus ehitusturg pöördub tagasi selliste ehitusmahtude juurde, mis on endiselt päris suured. Eks on selge, et praeguste mahtudega võrreldes on selgelt oodata langust. Ajaloolises perspektiivis aga ehitatakse pealinnas endiselt
päris palju," selgitas Helsingi abilinnapea Anni Sinnemäki (Rohelised).

Abilinnapea sõnul on ehitamine Helsingis nõudlik tegevus, sest praegu ehitatakse välja selliseid piirkondi - teiste hulgas endiseid sadamaid -, kus olud on keerulised, samuti graafikud pingelised. "Need on kallid hanked," lisas ta.

Sinnemäki julgustas lisaks vaatama ehitusstatistika pealispinnast pisut kaugemale, sest ruut- või kuupmeetrid ei väljenda tema sõnul kogu tõde. Vähemalt elamuehituses mõjutab ehitusmahte ka tõsiasi, et pealinlased vajavad Soomes varasemast väiksemaid kortereid.

"Prognoosid ja statistika räägivad sellest, kui palju on ehitusmaht kokku. Samas võib vaadata ka eluasemete hulka. Need erinevad mõnevõrra teineteisest. Kuupmeetrites mõõdetuna ehitamine tõesti kahaneb, kuid eluasemete absoluutarvuna pole langus siiski nii suur, sest praegu ehitatakse varasemast väiksemaid kortereid," selgitas ta.

Üks neist Eesti ettevõtetest, kes on huvitatud Soome ehitusturu püsimisest kasvulainel, on Maru Ehitus. Lahe põhjakaldal on firma ette võtnud laial rindel: pakub teenust betoonitöödest peatöövõtuni.

Ettevõtte juhatuse esimees Taimo Murer ei näe Soomes toimuvat kuigi dramaatilises valguses.

"Jah, kuna Maru Ehituse konsolideeritud müügitulust moodustavad erinevate ehitusteenuste ekspordimahud ligi kolmandiku, siis me jälgime üsna tähelepanelikult, mis Soome turul ja teistel lähiturgudel toimub. Tõsi, ehituslubade maht on järsus languses, kuid samas me ei tea, kui palju möödunud aastal ja ka sellel aastal juba väljastatud ehituslube on ehitusse suunatud. Teatav reserv võib järgmisel aastal veel turule tulla ja see ei pruugi tingimata langust tähendada," rääkis Murer.

"Teine meie jaoks oluline aspekt, mida me jälgime, on see, missuguses turusegmendis langust üleüldse prognoositakse. Teadupärast on suur mahukasv toimunud just elamuehituses, samas ei ole sellist kasvu ega prognoosita ka järsku langust mitteeluhoonete segmendis. Kuna Maru Ehitus on fokuseeritud just mitteeluhoonete ehitusele koos oma tütarettevõtetega, siis meie tegelikult järgmiseks aastaks Soome turul nii suurt langust ei näe," lisas ta.

Samas möönis Murer, et oodata on varasemast kõvemat konkurentsi.

"Kui nüüd elamuehituse turult vabaneb teatud ressurss vaba tööjõudu, siis ilmselt otsivad nad kohta just mitteeluhoonete turul ja meil muutub konkurentsiolukord Soomes kindlasti tõsisemaks kui ta võib-olla seni on. Teisest küljest, Soome turgu iseloomustav joon on see, et kui tellija on olnud rahul selle teenusega, mida me pakume, siis tellib ta meilt ka edaspidi," rääkis ta.

Pealegi on Soomes läinud nädalatel esitletud lisaks ehitusturu kasvu peatumisele ka sündivuse vähenemist ning tööjõu kahanemist osutavaid prognoose. Seega võib üsna kindel olla, et ilma eestlaste abita Soome ehitusturg hakkama ei saa.

"Välistööjõud läheb ka mujale Euroopasse, kui ehitusturg seal jõulisemalt kasvab. Pikemas perspektiivis on meie jaoks kindlasti väljakutse see, kust me üldse edaspidi Soome tööjõudu saame," ütles Sami Pakarinen.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" võrdles Eesti ja Soome ehitusturgu

Viimases kvartalis on Soomes väljastatud ehituslubasid järsult vähem kui kevadel, kuid nagu ütles Helsingi abilinnapea, saab vähenemist selgitada lihtsalt väiksemate korterite ehitusega, mis ruutmeetrites peetavat statistikat mõjutavad. Samas on suure amplituudiga kõikumine ka üsna tavapärane.

Eestis on samuti tänavu väljastatud ehituslubade arv vähenenud, ent muutus pole olnud nii järsk ega samas rütmis Soomega.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas ka, mis toimus ehituslubadega enne globaalset majanduskriisi ja selle ajal. Kui Eestis toimus järsk kukkumine 2009. aastast ning taastumine oli aeglane, siis Soomes majanduskriis väljastatud ehituslubades eriti ei kajastunudki. Väike taandumine oli vaid 2009. aasta esimeses pooles ning taastumine oli kiirem. Seega kahe naaberriigi vahel selles vallas suurt sarnasust või mustrit ei olnud.