Naisaktivistid korraldasid Tallinna vanalinnas rongkäigu ({{commentsTotal}})

{{1547902980000 | amCalendar}}

Üle maailma kogunesid laupäeval tuhanded meeleavaldajad naiste marsile. Tallinnas marssis hinnanguliselt üle 500 inimese naiste õiguste eest, diskrimineerimise, palgalõhe ja lähisuhtevägivalla vastu esmakordselt.

"See on osa üleilmsest marssimisest, kus naised ütlevad õlg-õla kõrval välja neid asju, mis on naistele olulised. Üleilmseks muutumine on toimunud kibekähku. 2017. aastal toimus esimene marss Washingtonis vastulausena Donald Trumpi presidendiks valimisele ja seda on nimetatud suurimaks ühepäevaseks demonstratsiooniks USA ajaloos," teatasid ürituse korraldajad.

Üks marsi korraldajatest, Kadi Viik märkis, et paljud soolise ebavõrdsuse probleemid on väga tõsised, näiteks naistevastase vägivalla levik, aga ühises tegutsemises on ka rõõmu ja lootust. "Nii et loodame, et tullakse koos laste, elukaaslaste, sõprade ja koduloomadega. Võib-olla tahab mõni isa marssida oma tütre nimel või niisama oma toetust näidata. Kõik on teretulnud."

Eesti marsile pani alguse sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuhi Triin Toomesaare Facebooki-postitus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Andes aasta tagasi Tallinna ülikoolis kodanikuühiskonna loenguid, jäi mulle mulje, et selliseid aktiivseid kodanikke, kes ei oota, kuni kõik on päris lõpuni katki, on vaja natuke kasvatada või motiveerida välja tulema," selgitas Toomesaar.

Kui 100 aasta eest paistis Eesti maailma riikide seas silma sellega, et andis ühena esimestest naistele valimisõiguse, siis nüüd olid sajad mehed ja naised tänaval, et juhtida tähelepanu mitmele probleemile.

"Ma elan pooleldi Eestis ja pooleldi Rootsis. Ma saan võrrelda, et see palgalõhe on väga palju suurem Eestis kui Rootsis," ütles Peter, kelle sõnul on Rootsis ka poliitikas naisi palju rohkem kui Eestis.

"Suukorv esindab naist, kes ei saa rääkida ehk kes on suukorvistatud, kelle hääl ei ole kuulda ühel või teisel põhjusel, kas ühiskondlikult või kes pole sellises olukorras, et nad saaksid rääkida," kirjeldas suukorvi kandnud Nika. Ta selgitas, et sellised naised on näiteks koduvägivalla all kannatanud või ka erivajadustega naised.

"Kõige suurem probleem on võib-olla see, et mõned ühiskonnagrupid või mõned naised, kes ei näe välja teiste arvates nagu need päris naised peaks olema ja ei käitu nagu päris naised peaksid käituma, saavad kogu aeg mingeid märkusi. Tegelikult kuskil ei ole kirjas, milline see päris naine peab olema," arutles Eva.

"Ma ise olen transnaine ja ma näen diskrimineerimist väga tihti. Isegi tänu sellele on mul töökohtadega probleeme olnud juba üle 15 aasta - kuskil tööl pole rohkem kui aasta töötanud. Kui saadakse teada, kes ma olen, siis ega ei hoita, siis otsitakse mingeid muid põhjuseid," rääkis Susanna.

Eesti marsis juhiti tähelepanu ka keskkonnaprobleemidele.

Naised tulid tänavatele ka mujal maailmas

Kümned tuhanded naised tulid tänavatele ka USA-s ja Suurbritannias.

Ameerika Ühendriikides seadsid marsi korraldajad fookusesse miinimumpalga tõstmise, tervishoiu ja hääletusõigused. Ühendriikides toimunud naiste marsi eesmärk on mobiliseerida naisi 2020. aasta presidendivalimisteks.

Londoni kesklinnas protestisid naised kärpepoliitika vastu ning kutsusid suuremale soolisele võrdsusele ühiskonnas ja valitsuses.

Toimetaja: Indrek Kuus, Tiina Jaakson, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: