Perekonnaasju võivad tulevikus lahendama hakata notarid
Notarid võivad hakata tulevikus lepitusorganina lahendama perekonnaasju, mis nii kohtute kui ka justiitsministeeriumi hinnangul võiks tunduvalt vähendada kohtute töökoormust. Asjatundjate arvamusel tuleb kindlasti kaasata lastekaitsjad, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid.
Kohtute töö hõlbustamiseks on välja mõeldud erinevaid lahendusi - maksekäsu kiirmenetlus, tarbijakaitse, töövaidluskomisjon, aga ka liikluskindlustus, mistõttu on liiklusvaidlusi kohtus väga vähe. Lepitusseadus, kus tsiviilvaidlustes oleks sõltumatu lepitaja abil kohtuväliselt kokkuleppele jõutud, väga hästi ei tööta, tunnistas "Aktuaalsele kaamerale" justiitsministeerium.
"On küsimus, kus veel näha ette lepituse nõuet. Üks selline tööversioon, millega me siin tegeleme, puudutab abielulahutusi ja vabaabielu varajagamisi, lõpetamisi. Need on sellised asjad, kus on väga palju emotsionaalseid vaidlusi ja kui inimene läheb sellise vaidlusega kohtusse, siis ta läheb kas võitma või kaotama ja üks variant, mida me kaalume, on suunata sellised vaidlused notari kätte," ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep.
Tõsi on, et lepitusseaduse raames on notaritel sõltumatu lepitajana ka täna võimalus tülis abikaasade vara ära jagada.
"Siin on lahtisi otsi, alates sellest, milline peaks olema tasu sellise lepitamise eest ja kas sinna lisaks juristile, kes oskab hästi vara jagada, oleks vaja veel kedagi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, kes tegeleb laste jagamisega. Vaat see on palju tundlikum asi," tõdes Peep.
Kohtute koormatuse probleem vajab kiiret lahendust.
Harju maakohtu esimees Meelis Eerik ütles, et Euroopa kontekstis oleme me üsna kiiresti menetlev kohtusüsteem.
"Aga jah, meil on probleeme ja üheks suuremaks väljakutseks on kohtunike põlvkonnavahetus. Kohtunikud, kes nimetati ametisse taasiseseisvumise järgselt, lähevad pensionile," lausus ta.
Eerik on pensionile jäämise soovid saanud hiljuti kahelt Harju maakohtu kohtunikult, uute ametisse nimetamine võtab aega vähemalt aasta.
"Kindlasti tuleks tõhustada lepitajate tegevust perekonnaasjades, sest väga palju esimese astme kohtu tsiviilasjadest moodustavad perekonnaasjad, kus sageli tuleb tegeleda emotsionaalsete, mitte niivõrd õiguslike teemadega. Siin oleks lepitajatest abi. Jutt käib lastekaitsetöötajatest, sotsiaaltöötajatest, psühholoogidest, vastava eriharidusega inimestest, Notari puhul võibolla jääks talle sõlmitud kokkuleppe kinnitamine," pakkus Eerik välja.
Ministeeriumi plaan on nüüd moodustada kohtunikest ja ametnikest kohtuarendustoimkond.
Toimetaja: Karin Koppel