Poliitika ja kool on tõesti seotud, eelkõige läbi ühiskonnaõpetuse tundide. Eelduslikult saab sealt verivärske noor kõik ühiskonnaprotsesse, poliitikat, erakondi ning valimisi puudutavad teadmised. Samuti on meil ootus, et see kõik on tagatud erinevate õppemeetoditena (külalisõpetajad, väliskülastused, simulatsioonid jpm).

Tänane reaalsus on aga see, et ühiskonnaõpetustundide raames antava teadmiste ja oskuste kvaliteet on erinevates Eesti piirkondades kõikuv. Me ei saa garanteerida, et poliitika "toomine" kooli ka seda asjaolu parandaks, et kõigil oleks ühtlasem oskustebaas. Seega võib kergelt juhtuda, et mõjutatakse ning edastatakse vale teavet sihtgrupile, kes seda kõige neutraalsemalt vajab.

Esimene koht on kindlasti poliitiline kallutatus. Seda me näeme kõige paremini, kui heidame pilgu 2017. aasta kohalike valimiste valimisrikkumise tüüpidele: valimisnänni jagamine tundides; kooli personal kasutas ära kooli sotsiaalmeediat kampaania tegemiseks; valimisreklaami demonstreerimine tundides või jaotamine kooli puhkeruumis ja garderoobis; valimisreklaam kooli territooriumil; valimisdebatid toimusid tundide ajal; kohustuslik külastuskäik munitsipaalettevõttesse.

Kindlasti ei ole aktsepteeritav, et on õpilane sunnitud sellises mõjutuses osalema. Kool peab suutma jääda apoliitiliseks olenemata selles töötavatest inimestest.

Üldjuhul saab nõustuda, et poliitika ei pea koolist täielikult puuduma. Küll aga on vaja selget reguleerimist kindlustamaks, et noorte hääled ja valikud oleksid tõesti nende omad. Seda aitavad garanteerida näiteks sellised head tavad, mille leppisid 2017. aasta valimiste eel kokku haridus- ja teadusministeerium ja selle partnerid ("Valimised ja kool: põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal"). See on kindlasti hea juhis koolidele ja koolides kandideerivatele isikutele (olgu need noored või töötajad), kuidas koolikeskkonnas tuleks valimise-eelsel perioodil käituda.

Ka debattide korraldamine on igati teretulnud, sest need arendavad noort inimest mõtlema. Debatt on aga mitme erineva kandidaadi kohaloluga üritus, kus ei propageerita ühinemist erakonna või vastava erakonna noortekoguga.

Koolis poliitilist teavet vahendades peab olema tagatud erapooletus. See tähendab, et kui õpilastele on suunatud valimiste ajal üritusi koolikeskkonnas, peaksid esindatud olema võimalikult paljude selles ringkonnas kandideerivate erakondade esindajad. Kool on koht, kus omandatakse teadmisi, kuid mitte ühekülgset mõtlemist. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.