Kuigi Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart (Keskerakond) on varem linnapeana väljendanud korduvalt ja selgelt, et Uue Turu platsile teatrile juurdeehitist rajada ei saa, ütles ta ERR-ile, et nõustub nii Raudsepa kui ka Estoniaga, et kõigepealt tuleb juurdeehitise võimaliku kohana uurida just seda asupaika.

"Teadaolevalt on see lahendus, mida pakub Estonia ehk juurdeehitis Uue Turu platsile, saanud eri riigi- ja linnaametitelt väga palju küsimusi, kui mitte öelda negatiivset hinnangut. Seega ma arvan, et arutada tuleb nii Estonia pakutud varianti kui ka võimalikke alternatiivseid variante, aga eelkõige tuleb ära menetleda Estonia ettepanekud," rääkis Kõlvart ERR-ile.

Linnavolikogu esimees leidis, et Raudsepa otsus alternatiivide analüüsimine praegu peatada ei tähenda põhimõttelist vastuolu võimuliidus, vaid küsimus on tegevuste ajastuses.

"Kindlasti mingeid lõhesid koalitsioonis ei ole tekkinud. Laual olid lihtsalt erinevad variandid: kas arutada juurdeehitust, mida pakub Estonia, ja mis on nende eelis, või paralleelselt vaadata, kas on olemas ka alternatiive," lausus Kõlvart.

"Otsustasime, et kui lõpuks jõuame nii kaugele, et on selge arusaam praeguse ettepaneku või soovi osas, siis saab edasi liikuda. Seega mulle tundub, et täna ei ole mingit otsustamist, täna on vaja ainult arutada," selgitas Kõlvart.

Kõlvart juhtis tähelepanu ka sellele, et lõplik sõna ja rahastus teatri laiendamiseks tulevad riigilt.

"Teatavasti on juurdeehitise rahastaja riik ning riigilt ei ole lõplikku seisukohta ju kõlanud. Sellest tuleb ka tegelikult alustada. Riik saab soovi korral asja menetleda algusest lõpuni, kuna riigi käes on nii seadusandlus kui ka võimalus detailplaneeringuid ja eriplaneeringuid menetleda. Ma arvan aga, et see ei oleks võib-olla kõige mõistlikum lahendus, sest teame, et ka avalikkusel on selles osas väga erinevad arusaamad ja arvamused," lausus Kõlvart.

Volikogu esimees lisas, et kuna arutelu ja analüüs ju jätkuvad, tuleb olukorda võtta praegu lihtsalt rahulikult.

Terik: Estonia juurdeehitise rajamise protsess on poliitiline otsus

Ka abilinnapea Tiit Teriku (Keskerakond) sõnul jõuti linnapeaga asukohtade analüüsimise osas ühisele meelele ning mingit konflikti otsuse taga ei ole.

"Otsuseid teevadki poliitikud, mitte ametnikud. Arutasime linnapeaga, kuidas läheneda, ja jõudsime ühisele seisukohale, et käime kõigepealt ühe asja lõpuni ja siis võtame ette järgmise potentsiaalse asukoha," selgitas Terik.

Küsimusele, miks linnapea reageeris Teriku juhtimisel tehtud otsusele nii järsult ja avalikult, vastas Terik, et ametist tulenevalt on see linnapea õigus, sest tema juhib linnavalitsust ja linnavalitsus langetab nendes asjades poliitilisi otsuseid.

"Selles ei ole midagi imelikku. Tal on ametist tulenev õigus öelda, kas läheneme probleemi lahendamisele üht- või teistpidi – see on klassika," lausus Terik.

Ka väiteid, nagu oleks koalitsioonipartnerite vahel tekkinud juurdeehituse asukoha eelistuste tõttu tüli, pidas Terik ennatlikuks.

"Hoolimata sellest, et see võiks välja näha väga põnev, ei näe ma täna koalitsiooni sees selles küsimuses suurt ja aktiivset vastasseisu. Isegi eile arutasime seda eri kolleegidega – praegu seda vastasseisu ei ole," kinnitas abilinnapea.

Kuigi linnapea nimetas esmaspäeval Teatri väljakule muinsuskaitselise analüüsi tellimist ametnike sooloks, oli plaani taga Terik. Teriku sõnul suunas Raudsepp kriitikanoole ametnikele, sest linnapea pole tema haldusala käsuliinidega lihtsalt kursis.

"Nägin Eesti Rahvusringhäälingu küsimust, kus uuriti, kas tegu oli abilinnapea soologa, ja kui ma õigesti mäletan, siis linnapea ütles, et võib vaadata ka ametkonna poole. Tõenäoliselt ei olegi linnapea selliste detailidega kursis, ja ei peagi olema, sest tema jaoks ei ole see otsustusprotsessis oluline koht," selgitas Terik Raudsepa sõnavõttu.

"Aga kui küsida, kas ametnikud näitasid selle täiendava juurdeehitise võimaliku asukoha osas oma initsiatiivi või täitsid minu antud suunist, siis loomulikult annan ametile suuniseid mina," sõnas Terik.

Ühtlasi on Terik andnud suunise, et ametnikud Estonia juurdeehitise teemal ajakirjandusele kommentaare ei annaks. "See on sensitiivne teema," sõnas ta.

Kui Teriku sõnul oli Teatri väljakule muinsuskaitseliste eritingimuste tellimine tema ametkonna pärusmaa, siis riikliku muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staubi sõnul lepiti nende tellimine kokku kultuuriministeeriumi poolt kokku kutsutud töörühmas.

"Seega pole tegemist ametnike initsiatiiviga, vaid kultuuriministeeriumi eest veetud ja kõiki osapooli koondanud töörühmas sündinud kokkuleppega," lausus Staub.

Teriku sõnul pole ta töörühma tegevusega kursis, kuid rõhutas taas, et "juurdeehitise eri asupaiku tuleb analüüsida üksteise järel".

Teater viib linna varasema otsuse kohtusse

Samal ajal kui linn vaidleb isekeskis Estonia juurdeehitise alternatiivse asupaiga analüüsimise teemal, on Estonial plaan viia kohtusse Tallinna linnaplaneerimise ameti suvine otsus, millega keelduti andmast muinsuskaitse eritingimusi juurdeehitise rajamiseks Uue Turu platsi poole.

Kuigi linna muinsuskaitseamet andis eritingimusi kooskõlastamata jättes Estoniale ka võimaluse oma Uue Turu platsi ehitusplaanid ümber teha ja täpsustada ning siis uuesti esitada, eelistab teater asja selgeks rääkida kohtus.

Teatri peadirektori Ott Maateni sõnul soovitakse saavutada kohtus selgust, et linna muinsuskaitseameti esitatud seisukohad ei välistaks juurdeehitist enne käimasolevate uuringute valmimist. Ühtlasi soovib teater, et hoopis linn oma vastuse ümber vaataks. 

"Jah, me oleme seda dokumenti nüüd põhjalikult vaadanud ja meil on kindlasti plaanis see vaidlustada. Meie arvates on seal mitmeid küsitavusi ja probleemkohti, nii et me vaidlustame selle kindlasti. Meie eesmärk on, et see dokument vaadataks ümber ning et ei oleks niivõrd kategoorilisi seisukohti selle juurdeehituse võimalikkuse või mittevõimalikkuse kohta," ütles Maaten.

Maateni sõnul on teatril praegu pooleli rahvusvaheline hange kolme ruumilahenduse analüüsimiseks ning linnaplaneerimise ameti eitav otsus Uue Turu platsile eritingimusi väljastada tuli enne, kui teatri tellitud analüüsid jõudsid valmida.

"Tellisime selle juurde täpsustava dokumendina ka muinsuskaitse eritingimused, et saada juba teada olulised eelseisvad piirangud ja et neil, kes seda ruumianalüüsi tegema hakkavad, oleks selgem raamistik ees. Me ei ole aga jõudnud veel sellesse analüüsietappigi, kus eri ruumilahendusi analüüsime, kui saame juba piltlikult öeldes vetostava otsuse. See ei ole selles protsessis mõistlik," selgitas teatrijuht.

Kuigi ruumihanke raames vaadeldakse ka Teatri väljaku varianti, on teatri eelistus olnud algusest peale ehitada laiendus olemasoleva hoone taha Uue Turu platsile.

"Saaksime siis orgaaniliselt ühendada oma praeguse teatrilava ja uue teatrilava. See oleks logistiliselt ja rahaliselt kõige ratsionaalsem lahendus. Aga protsess praegu käib ja ma ei rutta ette," sõnas Maaten.

Ossinovski: see on Minski juhtimiskultuur

Aastatel 2024–2025 Tallinna juhtinud Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et nagu teada, on koalitsioonipartneritel Estonia juurdeehitise osas fundamentaalselt erinevad seisukohad.

"Kõlvart on ju pikki aastaid olnud põhimõtteliselt vastu juurdeehitisele sellisel viisil, nagu Estonia seda soovib. Läbi aastate on tema hoiak alati olnud selline, et Tallinna linn peab igal hetkel saatma selles osas välja negatiivse signaali. Isamaa hoiak on pigem vastupidine. Küllap juhtuski nii, et Terik viib ellu Kõlvarti tahet, mis on Estonia plaanide suhtes negatiivne, ning linnapea püüab anda vastupidist signaali," lausus Ossinovski.

See, et demokraatlikus ühiskonnas on koalitsioonipartneritel poliitiliselt erinevad nägemused, on Ossinovski sõnul aga täiesti arusaadav. Endisele linnapeale teeb muret aga see, kuidas käitutakse ametnikega.

"Tegemist on detailplaneeringu menetlusega, mis lõppetapis ongi linnavalitsuses või linnavolikogus langetatav poliitiline otsus. Siin on minu jaoks aga ääretult murettekitav see, et poliitilise erimeelsuse väljendamise asemel on tanki pandud erapooletu ametnikkond, kes teeb oma tööd seadusest ja ametijuhendist lähtuvalt," lausus Ossinovski.

"Linnapea püüdis jätta muljet, justkui oleks see muinsuskaitseosakonna töötajate isetegevus. Ometi me ju teame, mis seal taustal on: abilinnapea ei ole olnud protsessidega mitte lihtsalt kursis, vaid on andnud ka oma hoiaku," lisas ekslinnapea.

Kommenteerides linnavalitsuse otsust mitte lubada ametnikel Estonia juurdeehitise teemal kommnetaare anda, ütles Ossinovski, et see on seesama Minski kultuur, mille eest ta on juba mõnda aega hoiatanud ning mis väljendub suletuses ja läbipaistmatuses.

"Juba täiesti avalikult öeldakse, et me ei hakka neid otsuseid linnavalitsuses arutama, vaid meil tuleb koalitsiooninõukogu. Valdav osa fundamentaalseid otsuseid langetatakse varjatuna mitte ainult avalikkuse, vaid ka ametnikkonna eest. See suurendab loomulikult kõiki riske – nii otsuste kvaliteedi riski kui osa otsuste puhul kindlasti ka korruptsiooniriski," lausus Ossinovski.

Tervikuna kõneleb see Ossinovski hinnangul juhtimiskultuurist, mis ei ole 21. sajandi Eesti pealinnale kohane.

"Tagasiminek nii ametnike omaalgatuse ja iseotsustamise kui ka läbipaistva kommunikatsiooni osas on olnud selle linnavalitsuse selge visiitkaart," märkis opositsiooni esindaja.

Tallinna linna kommunikatsiooniteenistus saatis esmaspäeval välja teate, et linn tellib Estonia teatri juurdeehitise alternatiivse asukoha muinsuskaitse eritingimused. Hiljem saatis teenistus uue teate linnapea Peeter Raudsepa sõnumiga, et sellist otsust pole tehtud ning nimetas varasemat teadet ametkonna soolotsemiseks. Linnapea ütles, et peab sellist tegevust põhjendamatuks. "Kui puudub poliitiline otsus ja kokkulepe, ei ole mõistlik selleks linna raha kulutada," sõnas ta.