Kallas lubab järgmiseks aastaks sujuvamat gümnaasiumitesse sisseastumist

Haridusminister Kristina Kallase kinnitusel peaks alanud õppeaasta lõpus põhikoolilõpetajate sisseastumine sujuvamalt kulgema: koolide vastuvõtugraafik on ühtne ja toimib sisseastumiste infosüsteemis (SAIS). Osa õpetajad peab aga augustis varem puhkuselt naasma, et koolikoha saajad tähtajaks paika panna.
Tänavu on põhikoolilõpetajate heitlused gümnaasiumis või kutseõppes endale koha leidmiseks palju tähelepanu saanud, sest veel nädal enne uue kooliaasta algust ei olnud ligi 1900 põhikoolilõpetanul koolikohta.
Nüüdseks on haridusministeerium saanud valmis järgmise aasta kutsekooli ja gümnaasiumisse sisseastumise ajakava ning erinevalt varasemast, mil iga kool tegi oma vastuvõtugraafiku, on see sellest aastast koolidel ühine. Vastuvõtutingimused kehtestab aga iga kool jätkuvalt ise.
Kandideerida saab ühtses sisseastumise infosüsteemis SAIS, kuhu õpilane sisse logib, koolivalikud märgib ja eelistused järjekorda paneb.
SAIS-i kaudu pidi vastuvõtt toimuma ka tänavu, kuid veebruaris selgus, et see pole siiski võimalik. Nüüd kinnitas Kristina Kallas, et enam ei tohiks probleeme tekkida.
"SAIS-iga on kõik koormustestid tehtud, praegu arendatakse eelistuste süsteemi funktsionaalsust," rääkis Kallas. "SAIS on seisus, et koolid saavad testkeskkonnas harjutada ja oma vastuvõtutingimusi sinna sisestada. Täisversioonina saab sinna oma kooli vastuvõtuasju sisestama hakata jaanuaris."
Kallas lisas, et koolidel on seega vastuvõtutingimuste sisestamiseks jaanuarist kuni märtsi lõpuni kolm kuud aega. Õpilased saavad avaldusi hakata esitama 29. märtsist kuni 18. maini.
Õpilane võib kandideerida paljudesse koolidesse
Uus kord näeb ette, et õpilasel tuleb oma valikud panna eelistuste järjekorda. Valikute hulgal pole piirangut, ehkki näiteks Soomes on nende hulk piiratud seitsmega. Kallas tõdes, et piiramatud valikud muudavad olukorra lastele segaseks, sest kõik kandideerivad kõikjale ning küsimus, kas ka Eestis kandideerimistele mingi piir seada, ootab ühiskondlikku arutelu.
Eelistus tuleb õpilastel Kallase sõnul seada, et kool näeks, kui paljud avalduse esitanud lastest on neid seadnud esimeseks eelistuseks.
"Nad saavad näiteks alustada vestlusi nendega, kellel on see kool esimene eelistus ega pea kõigiga vestlema," lausus ta.
Põhikooli lõpueksamid toimuvad 28. aprillist kuni 11. maini ning ministri sõnul on enamikule lastest 12. maiks tegelikult eksamitulemused teada.
Põhikooli lõpueksamite tulemused kantakse 17. mail Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ning uudne on ka see, et enne vastuvõtutegevusi saab õpilane veel sisseastumisavalduse üle vaadata. See tähendab, et kui lõpueksamid on läinud oodatust erinevalt, saab õpilane nüüd oma eelistusi sellele vastavalt muuta.
"Tahtsime anda selleks kolm päeva, aga koolidirektorid polnud nõus, seega andsime ühe päeva," ütles haridusminister.
11. juuniks peavad koolid tegema õpilastele kohapakkumise, see tähtaeg on võrreldes möödunud kevadega kaks päeva pikem. Samast kuupäevast kuni 2. juulini teevad koolid põhivastuvõtu õppekohapakkumisi ning Kallas rõhutas, et pakkumise saanud õpilased võtaksid selle kiiresti vastu, et mitte kohta kinni hoida.
"Sellel aastal juhtus, et väga tugevad lapsed said pakkumise väga paljudest koolidest ja võtsid kaua aega kinnitamiseks. Väga nõrgad said kohe eitava vastuse, aga keskel suur hulk lapsi lihtsalt istus ja ootas, mis saab. Seda olukorda tahaks vältida," sõnas Kallas ja pani koolidele südamele, et jätkuvastuvõtt toimuks juulis.
Muudatus sunnib osa õpetajaid varem puhkuselt naasma
Põhivastuvõtt lõpeb 2. juulil ning seejärel tehakse 5. juuliks vahekokkuvõte, kus on veel vabu kohti ja algab jätkuvastuvõtt. See peab algama hiljemalt 15. juulil ning kuna vabadele kohtadele tohivad kandideerida kõik õppekohata jäänud lapsed, avab kool kandideerimise uuesti võrdsetel alustel kõigile soovijatele.
"Uue aasta erinevus on see, et jätkuvastuvõtt ei kesta 31. augustini, vaid 23. augustini. See on nädal varem, et lapsed ei peaks nii pikalt koolide otsuseid ootama. Koolides tekitab see pahameelt, sest õpetajate puhkus selle võrra ilmselt lüheneb," tõdes minister.
Ta lisas, et koolijuhtidel tuleb seetõttu õpetajate puhkusi roteerida, et koolikohad õigeks tähtajaks paika saaks. Kuna aga ülikoolides on niisugune kord tavapärane, usub Kallas, et ka koolid saavad hakkama, võimaldades näiteks juulis tööl olnud õpetajatel augustis pikemalt puhata. Õpetajate puhkusepäevade koguarv sellest ei muutu.
Kui jätkuvastuvõtt lõpeb, algab neile, kes pole kuskile sisse saanud, ettevalmistava õppe vastuvõtt ning nagu tänavu, kantakse õpilased hariduse infosüsteemi hiljemalt 10. septembriks.
Ministri sõnul on tähtis automatiseerida kogu vastuvõtukorraldus selliselt, et õpetajal oleks selles väga vähe tööd. Ta tõi näiteks Soome, kus õpilased saavad valida maksimaalselt seitse kooli, kus haridust jätkata, ning keskmiste hinnete ja avalduste alusel teeb suure osa tööst ära algoritm, mille abil esitatakse ka kohapakkumised automaatselt.
"Kuu ajaga on asjad paigas ja õpetajatel ei ole lõputut nimekirjade ja vestluste virrvarri," kirjeldas Kallas Soome süsteemi.
Sellel õppeaastal peaks SAIS-i kasutamine asjad lihtsamaks muutma, nii et õpilased näevad vabu kohti ühest kohast, erinevalt senisest, kus ühtse süsteemi puudumisel ei näinud kandidaat, kui ühes koolis koht vabanes, kas neid on vabanenud ka mõnes teises. Seega ei pea õpilane jätkuvastuvõtul enam koole läbi helistama, vaid näeb nimekirja, kus vabade kohtadega koolid välja toodud.
Toimetaja: Karin Koppel









