Kaupo Meiel | Valimisprogrammide maagiline ilu
Valimislubadused on asjad iseeneses ja sellisena tulebki neid võtta ning nautida, leiab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Valimispropaganda väljapaistvamad osad on küll reklaamid ja plakatid, aga sisuliselt on kahtlemata kõige olulisem see, mida erakonnad lubavad ära teha, kui võimule saavad.
Valimisreklaamid on tänavu nagu ikka – mõni reklaam on totakalt naljakas, mõni üleliia tõsine ja mõni mõlemat kokku. Väga meeldejäävaid valimisplakateid tänavatel näha ei olnud, ikka needsamad tuntud näod armastavalt ja kindlalt üle Eesti ja inimeste vaatamas. Telereklaamid on samuti tuntud headuses ja halbuses, mõjudes lõppkokkuvõttes pigem tüütavalt kui meeldivalt.
Reklaamides saavad poliitikud oma mõtteid esitada väga lühidalt. Rohkem seletada võimaldavad valimisprogrammid, mida süvenenult loevad ja tõlgendavad peamiselt ainult politoloogid, ajakirjanikud ja konkureerivad poliitikud.
Iga kord, kui valimised lähenevad ja erakonnad on valimisprogrammidega avalikkuse ette tulnud, hakatakse arvutama, et kas suured lubadused on üldse täidetavad ja kui on, siis palju need maksma lähevad ja kust selleks üleüldse raha leitakse.
Reformierakond deklareerib oma valimisprogrammis, et üldhariduskooli õpetaja palk peab nelja aasta jooksul jõudma vähemalt 2000 euroni. Keskerakond lubab tõsta keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra. Sotsiaaldemokraadid lubavad tõsta keskmise pensioni 700 eurole kuus.
Isamaa teatab, et tõstab täiendava maksuvaba tulu lastelt 600 euroni. Rohelised tõstavad samuti täiendava maksuvaba tulu lastelt 600 euroni. EKRE lubab, et paneb kasvama palgad ning pensionid ja tänu maksualandustele jääb keskmisele Eesti perele aastas kätte ligi 1000 eurot rohkem raha.
Eesti 200 programmist leiame lubaduse tõsta üksikisiku tulumaksuvaba koolituskulu pereliikme kohta 1200 euroni aastas. Vabaerakonna programmis sisaldub mõte suurendada laste pealt mahaarvatava tulumaksuvaba miinimumi 6000 euroni aastas. Elurikkuse erakond pole veel väga konkreetseks jõudnud minna ja piirdub üldise põhimõttega, et eelistavad igas elutegevuses tasakaaluprintsiipi – "samas mahus, kui võtad, anna ka tagasi".
Need olid üksikud näited valimisprogrammidest, mis kõnelesid igaühele mõistetavas rahanumbrite keeles ja kõik need kõlavad ju väga kenasti. Lubadusi, mille täitmiseks tuleb raha leida, on valimisprogrammides palju rohkem, mõne punkti puhul on selle maksumust lihtsam arvutada, mõne punkti puhul keerulisem. Aga võibolla poleks seda üldse vaja teha?
Kiusliku pragmaatilisuse võiks valimiste eel sootuks ära unustada. Pigem tasub end mugavalt sisse seada ja nautida seda lühikest aega, mil erakonnad maalivad meile pildi ideaalsest Eestist.
Valimislubadused võiksid isegi praegusest märksa suurejoonelisemad olla, sest lõppeks on tegu poeesia ja utopismiga, millega erakonnad ei taha valijaid petta, vaid soovivad jagada inimestele lootust ja unistusi. Lootust, et kulud langevad ja tulud suurenevad, hellitab iga mõistlik inimene. Kuigi palk ei pruugi tõusta, tõstab palgatõusu lootus ometi tuju ja muudab töötaja agaramaks ning rõõmsamaks.
Sellest, kui tähtsad on unistused, räägib meile iga teine Walt Disney kompanii perefilm, mille finaalis kõige kaledamgi inimene pisara poetab.
Valimispäevani on veel natukene aega ja kindlasti toovad debatid ja poliitikute muud esinemised esile veelgi võimsamaid lubadusi, millel ei olegi kunagi määratud täituda. Valimislubadused on asjad iseeneses ja sellisena tulebki neid võtta ning nautida.
Nii kui valimised läbi saavad ning võitjad lõpetavad pidutsemise ja kaotajad haavade lakkumise, algab hall argipäev, kus pole kohta ei unistustel ega asjatutel lootustel. Selle vääramatult läheneva masendava ajani võiksidki erakonnad veelgi lahkemate lubadustega välja tulla ja valijad võiksid neid lubadusi rõõmsalt nautida, sest selles on palju mängu ilu ja maagiat, millest me igapäevaselt väga suurt puudust tunneme. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli