Euroopa Komisjon: Eesti ei tohi idapiiril sõidukijuhtidelt raha küsida
Euroopa Komisjon nõuab, et Eesti kaotaks idapiirilt sõidukite tasulise broneerimis- ja ootealasüsteemi. Komisjoni hinnangul ei tohiks ükski riik nõuda Schengenist lahkujatelt rohkem, kui on paika pandud üleliidulistes eeskirjades.
Eesti idapiiril arendatakse juba aastaid nii-öelda nutikat broneerimissüsteemi. Ehk selle asemel, et tee ääres järjekorras seista, võivad autojuhid endale piiriületuseks aja broneerida ning valvega ootealal paari euro eest näiteks dušši all käia. Euroopa Komisjoni mure on aga selles, et raha nõutakse ka niisama ootealal seismise ja järjekorranumbri eest.
Komisjon selgitab, et Schengeni piirieeskirjad on väga täpselt paika pandud. Ning muuhulgas öeldakse seal ammendavalt, missuguseid nõudeid võib seada neile, kes soovivad Schengenist lahkuda. Järjekorranumbri ega ooteala eest maksmist eeskirjades pole ja nii ei tohiks seda komisjoni hinnangul ka Eestis nõuda.
Niisuguse arvamuse saatis komisjon Eestile läinud nädalal, kusjuures arutelud meie broneerimissüsteemi üle on käinud juba aastaid.
Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi loodab, et ehk õnnestub meil komisjonile ikkagi ära seletada, et Schengeni eeskirjadega meie broneeringusüsteemi siduda ei maksa.
"Meie leiame, et liikluskorralduslikud meetmed ei ole Schengeni piirieeskirja reguleerida, aga komisjon on seisukohal, et Schengeni piirieeskiri reguleerib kõike, sealhulgas ka siis liikluse korraldamist maanteel enne piiripunkte. Ehk meil on selline põhimõtteline erinev tõlgendamine," ütles Mägi.
Euroopa Komisjon ütleb, et kui autojuht broneeringu ja ooteala eest maksmata piiripunktini ei pääse, võib seda nimetada liikluskorralduseks aga sisuliselt piiratakse ikkagi Schengenist lahkumist.
Janek Mägi jälle selgitab, et iseenesest on võimalik üle piiri ka tasuta saada. Seda juhul, kui sõita piiripunkti juurde, võtta number elavasse järjekorda ja seada ennast ootealale. Kui järjekorrad on nii lühikesed, et ootealalt õnnestub 15 minutiga piirile pääseda, siis kellelegi maksma ei pea.
"Nii, et me saame rääkida, et suurusjärgus pooled autod Koidula piiripunktis läbivad piiripunkti täitsa mitte midagi maksmata," sõnas Mägi.
Seni pole see selgitus Euroopa Komisjoni veennud, sest juhul, kui järjekorrad on pikemad, tuleb autojuhil ikkagi maksta.
"Kui seda finantseeritaks riigieelarvest, siis ma olen siiamaani aru saanud, et komisjon oleks sellega rahul ja jätkuvalt oleks inimestel võimalik piiriületamine ette broneerida. See süsteem on kusjuures leidnud ka väga positiivse tagasiside inimeste poolt. Nad on väga rõõmsad selle süsteemi üle, selle asemel, et seista tunde või päevi maanteel," sõnas Mägi.
Samas, seni on meil tehtud poliitiline otsus, et teenuse eest maksavad selle teenuse kasutajad. Aastas tasutakse broneeringusüsteemi ja ootealade eest 2,5 kuni 3 miljonit eurot. Kusjuures ühe piiriületuse kohta on summad küllalt väiksed. Sõiduauto piiribroneering maksab poolteist ja koht ootealal kolm eurot.
Sarnane broneeringusüsteem on veel Soomes ja Leedus ning neid komisjon Janek Mägi teada ei kimbuta. Soomes finantseeritakse seda riigieelarvest, Leedus aga on baasraha finantseeritud riigieelarvest ja lisaks võetakse täiendavat tasu ka piiriületajatelt.
Toimetaja: Urmet Kook