Euroopa Komisjoni otsuse järgi võivad liikmesriigid kuni 2028. aastani kulutada energiajulgeolekut tugevdavatele meetmetele aastas lisaks kuni 0,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Seejuures peavad liikmesriigid tuginema niinimetatud erandiklauslile, mis võimaldab suurendada kaitsekulutusi kuni 1,5 protsendipunkti võrra üle kolmeprotsendilise eelarvepuudujäägi piiri. Selle klausli on praeguseks aktiveerinud 17 liikmesriiki, nende hulgas ka Eesti.

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis ütles kolmapäeval, et kõik riigid, mis on klausli juba aktiveerinud, peavad enne energiaga seotud meetmetele lisakulutuste tegemist esitama Euroopa Komisjonile ametliku avalduse.

Dombrovskise sõnul lubab komisjon laiendada kaitsekulude klausli ulatust meetmetele, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest, näiteks elektriautode ostmisele või päikesepaneelide paigalduse toetamisele. Ühtlasi kinnitas Dombrovskis, et fossiilkütuste ostu ei saa leevendusmeetmega subsideerida.

Ajakirjanduse hinnangul tähistab Euroopa Komisjoni otsus suurt võitu Itaalia jaoks. Itaalia peaminister Giorgia Meloni oli Euroopa Komisjonilt palunud, et kaitsekulutustele tehtud erand laieneks ka meetmetele, mis piiravad energiahindade tõusu mõju.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul näib praegu, et kaitsekulude arvelt minnakse tegema asju, mis tegelikult ei tööta. Eesti tema kinnitusel lõdvemaid võimalusi kasutama ei hakka.

"Ei kasuta. Mina suhtun sellesse kriitiliselt. Asi on ikkagi selles, et nelja ja poole protsendist defitsiiti, nagu praegu on aru saada, suurendada ei lubata. Aga see oli mõeldud ikkagi kaitsekulude suurendamiseks ja konkreetsele olukorrale. Kui riigid hakkavad siis kingitusi tegema oma kodanikele selle raha eest, siis nad panevad kaitsekuludesse ju vähem," rääkis Ligi.

Ligi lubab Euroopa Komisjoni otsust kindlasti kritiseerida ka järgmise nädala reedel Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide rahandusministrite kohtumisel.

"See poliitika valik on küll väga põhimõtteline jälle: eelarve lastakse lõdvaks, tegelikult kaitsekulusid tihti ei suurendata. Meil on siin riigid, kes ei liiguta praegu üldse, on ühe protsendi peal, aga nüüd saavad jälle lõdvendada. Ma ei saa aru, miks see komisjon seda tegi. Ma tean, see surve seal on," lisas Ligi.