Talupidajad: talupõhisele toidutootmisele ülemineku eesmärk pole täitunud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Talupidajate keskliidu nõukogu esimehe Kalle Hamburgi hinnangul pole täitunud talude taastamise järel riigi poolt püstitatud eesmärk üle minna talupidamisel põhinevale toidutootmisele, kuna poliitikute hoiakud on soosinud pigem suurtootmist ja asja pole saanud ka talupidajate ühistegevusest.

Lepiku talu peremees Kaupo Kauri ütles, et tema ema ja isa taastasid talu 1989. aastal taluseaduse alusel oma esivanemate maadel Kehtna vallas Saksa külas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Alguses muidugi hakati ju pisikeste majapidamistega pihta. Ega siin küla oli neid väikeseid talumajapidamisi täis, kes kõik lootsid ja arvasid, et see elu saabki maal väga tore ja põnev olema, ja et paar-kolm lehma, mis sul laudas on, sind ära toidavad. Aga elu reaalsus on kahjuks midagi muud," rääkis Kauri.

Taluseaduse vastuvõtmise mõjul taastati Eestis 13 000 talu, kümme aastat hiljem oli neid juba 38 000. Praegu on meil 16 000 põllumajandustootjat, kellest umbes 10 000 võib pidada taluks.

Püsima on jäänud need talud, millel on piisavalt maad, kus toodetakse efektiivselt ja lapsed jätkavad vanemate tööd.

Talupidajate keskliidu nõukogu esimees, Raplamaa kartulikasvataja Kalle Hamburg ütles, et kui 1990. aastate algul oli hoiak, et Eesti peab üle minema talupõhisele toidutootmisele, siis see lootus ei täitunud. Talunikud pole Hamburgi sõnul piisavalt suutnud koostööd teha ja poliitikud on soosinud pigem suurtootjaid.

"Eks see otsus, et maad võivad erastada ka juriidilised isikud, avas Pandora laeka. Väliskapital hakkas maad kokku ostma ja tegelikult kohalik põllumees, kes tahtis laieneda, pidi lihtsalt kinnisvarafirma käest maad rentima," rääkis Hamburg.

"Tänane reaalsus on see, et kogu toetus tuleb maaomanikule ehk kinnisvarafirmale maksta. See oli kindlasti üks pöördepunkt talude arengus. Ja samas on pärsitud noorte juurdetulek. Kui vaadata põllumajandusharidust, siis agronoomide ja zootehnikute, kõrgharidusega inimeste järjepidevus on katkenud. Noored ei näe enam perspektiivi," lisas ta.

Kuigi kõik pole läinud nagu 30 aastat tagasi loodeti, on Eesti taludel ometi meie toidulaua rikastajana oluline koht ka tulevikus.

Viljandimaal asuva Pajumäe talu nõuniku Arvo Veidenbergi sõnul on Eestis tootvate talude arv kahanenud 5000-ni, kuna talunikel on jäänud poliitilisest ambitsioonist puudu.

"Üks oluline põhjus on ikkagi see, et meil ei olnud poliitilist väljundit, ei olnud poliitilist tahet, et Eesti põllumajandust arendada talude suunas. Sellega haakusid paljud probleemid ja põhiprobleem, mis oli sel ajal ja mis on praegu, on see, et me ei saanud maad," rääkis Veidenberg.

22. jaanuaril möödus 30 aastat põllu- ja maamajandusliku ettevõtlusega tegelevaid talusid esindava Eestimaa talupidajate keskliidu asutamisest. Talude taastamise ümmargust tähtpäeva tähistati reede õhtul Tartumaal Tõrvandis.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: