Lepinguta Brexiti mõju Euroopa põllumajandusturule võib ulatuda ka Eestisse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Liha tootmine kahjustab keskkonda märkimisväärselt.
Liha tootmine kahjustab keskkonda märkimisväärselt. Autor/allikas: Stijn te Strake/Unsplash

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma lepinguta - toimub niinimetatud kõva Brexit, siis võib see segi paisata Euroopa põllumajandussaaduste ja toiduturu, mille mõjud ulatuksid tõenäoliselt ka Eestisse.

"Brexiti mõju annab tõenäoliselt tunda kõikides põllumajandussektorites ja kõikides EL-i liikmesriikides, vaatamata sellele, kas nad olid otsestes kaubandussuhetes Suurbritanniaga või mitte. Euroopa Liit kaotab 66-miljonilise suhteliselt rikka tarbijaskonnaga turu, kus EL-i toidutooted on hästi tuttavad," öeldakse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) koostatud hinnangus.

Kuna Ühendkuningriik on toidu netoimportija, siis võivad Euroopa riikide toidueksporti hakata raskendama Briti valitsuse kehtestatavad imporditollid. Kui aga tolle ei kehtestata, siis saavad WTO reeglite kohaselt ka kõik teised riigid tollivabalt Ühendkuningriiki eksportima hakata, mis paneb EL-i toidutootjad Briti turul võrdsetel alustel konkureerima teiste suurte eksportijatega nagu USA, Kanada, Brasiilia, Austraalia, Uus-Meremaa. Mõlemal juhul muutub Euroopa Liidu tootjate olukord ebasoodsamaks, mis tähendab, et kaubad, mis Briti turule ei pääse, jäävad Euroopa Liitu.

EPPK analüüsis märgitakse, et kui EL-i turule jääb pidama hulgaliselt Iirimaa, Hollandi ja Prantsusmaa piima ning piimatooteid, Taani sealiha, Iirimaa ja Prantsusmaa veiseliha, Hollandi, Belgia, Poola ning lõunapoolsemate liikmesriikide puu- ja köögivilju, on sellel ilmselge mõju toidu hindadele kõikides liikmesriikides.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus Autor: Postimees/Scanpix

Eesti toidueksport Suurbritanniasse ei ole küll suur - Ühendkuningriik on Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi sihtturuna alles 21. kohal, eelmisel aastal eksporditi sinna 7,2 miljoni euro väärtuses, millega Ühendkuningriigi osatähtsus Eesti toiduekspordis on 0,6 protsenti. Sellele vaatamata võib Briti turule pääsu piiramine mõjuda ka Eestisse, ütles EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus rahvusringhäälingule (ERR). "Kuigi Eesti jaoks ei ole Ühendkuningriik põllumajanduskaupade ja toidu ekspordil esimese järgu tähtsusega turg, siis kõik see, mis mõjutab suuri EL-i liikmesriike-eksportijaid, võib olulist mõju avaldada Euroopa Liidu üldisele turutasakaalule. Vahepeal on nii, et ka väikesed muutused ja väikesed kogused võivad põhjustada päris suuri probleeme," kommenteeris Sõrmus.

Balti riigid on turukriisides olnud alati suhteliselt haavatavamad, seda väiksemate rahaliste võimaluste, keerulisemate looduslike tootmistingimuste, alternatiivset turgude kauguse tõttu. Oleme alles toibumas Vene kriisist, samuti tõi kahjusid möödunud aasta ilm. Seetõttu oleks hea läbi mõelda oma võimalused uuele turukriisile reageerimiseks, märgitakse ka EPKK hinnangus.

Sõrmus tõi ühe tõenäolisema kaubagrupina, mida Brexit mõjutab, esile veiseliha. "Suurbritannia on Euroopa Liidu veiseliha oluline importija, tarnides seda eelkõige Iirimalt. Teisalt võib see sektor olla ka nende enda jaoks tundlik, kuna seal on palju rohumaapõhist veise- ja lambakasvatust. See võib olla selline sektor, kus Ühendkuningriik võib mingeid piiranguid impordile seada," rääkis Sõrmus. Tasakaalu kadumine selles kaubagrupis võib aga lüüa ka Eesti pihta, selgitas ta. "Me oleme üsna arvestatavalt arenenud lihaveiste kasvatuses ja ekspordime suure osa oma elusveiseid. Viimasel aastal on näiteks saanud oluliseks sihtturuks Poola. Eesti elusveiste eksport Poola võib tähendada, et oleme ka üheks tarneahela osaks, mida Brexit mõjutab, sest me ju ei tea täpselt, kuhu see Poola liha läheb," märkis EPKK juhataja.

Lihaveised. Autor: Pärnu Postimees/Scanpix

Põllumajandus-kaubanduskoja ülevaate kohaselt on Euroopa Liidu riikide toidueksport Ühendkuningriiki paljudes kaubagruppides kordades suurem kui oli eksport Venemaale enne kui Moskva pani sellele piirangud. Nii näiteks on Ühendkuningriiki müüdava või kogused kolm korda suuremad, kui oli 28 liikmesriigi või kogueksport Venemaale. Juustu viivad 27 liikmesmaad Suurbritanniasse kaks korda niipalju kui eksporditi Venemaale. "Iirimaa kogemus Vene kriisist näitab, et kuigi nemad ei viinud Venemaale tilkagi piima ega ühtki piimatoodet, kadus neil kriisi kaudsete mõjude tõttu 25 protsenti turust," tõdeb EPKK.

Sõrmus ei taha siiski arvata, et brittide lahkumine mõjuks nii rängalt kui Vene turu ärakukkumine aastatel 2014 - 2016, kuna mõlemad pooled on ükskõik, millise Brexiti korral huvitatud kaubavahetuse jätkumisest. "Kuna aga Brexiti juures on nii palju ebakindlust, siis ei ole põhjust üle dramatiseerida, kuigi Ühendkuningriik on Euroopa Liidule toidu ja põllumajandussaaduste valdkonnas palju suurem kaubanduspartner kui seda oli Venemaa. Aga ma ei julge küll arvata, et kumbki pool, nii Euroopa Liit kui ka Suurbritannia oleks huvitatud sellest, et kaubavahetuse vahele müüri ehitada. Ma arvan, et olukord on ikkagi erinev Venemaa juhtumist," rääkis Sõrmus.

Küll aga tähendaks muutused põllumajandussaaduste hindade langust Euroopas, tõdes Sõrmus: "Põllumajandustootjate vaates on meil seljataga Venemaa embargo kogemus ja need väga suured probleemid eelkõige piimaturul, aga ka teistes sektorites. Jah, turutasakaalust väljaminemine võib tähendada seda, et kaupa saab mingil ajal odavamalt. Aga tootjatele võib see tähendada, et kaupa tuleb müüa alla tootmiskulude."

Juust valmimas. Autor: AFP/Scanpix

Lisaks võimalikele tollidele võivad Euroopa toidukaupade eksporti Ühendkuningriiki hakata pidurdama tolliprotseduurid piiril, takistused seniste töötlemisahelate hoidmisel, vajadus mitmesuguseid kvaliteedisertifikaate ja märgistusi uuesti tunnustada, eeldatavalt odavamaks muutuva naelsterlingi kursist tekkiv hinnalangus. Teiselt poolt annab Euroopa eksportijatele vähemalt lühiajalises perspektiivis eelise see, et Ühenkuningriigis kehtivad samad standardid, mis EL-is. "Suurbritannia on ju olnud Euroopa Liidu liikmesriik, meil on olnud samad standardid, samad nõuded tootmisele - need on suured teemad, mis alati kaubandust puudutavad," selgitas EPKK juht. Nii on näiteks Euroopa Liidus keelatud hormoonide kasutamine veisekasvatuses, mis takistab eksporti kolmandatest riikidest, sama puudutab ka GMO teemat või kanaliha töötlemismeetodeid, mis on Euroopa Liidus keelatud.

Võimalike kahjude vähendamiseks soovitab Sõrmus brittidega kauplevaid ettevõtteid Brexitiks valmistuda. "Kindlasti need ettevõtted, kes kauplevad Suurbritanniaga, need peaksid endale väga täpselt selgeks tegema, millised protseduurid kõva või ka siis pehme Brexit endaga kaasa toob. Et millistes registrites nad peaksid oma ettevõtted registreerima, milliseid täiendavaid sertifikaate ja dokumente on kauba eksportimisel-importimisel vaja," rääkis Sõrmus.

Lisaks mõjutab Brexit Euroopa Liidu põllumajandusturgu kaudselt ka EL-i eelarve kaudu, kuna suure netomaksja lahkumise tõttu vähenevad võimalused Brexiti kahjude rahaliseks korvamiseks, viitab EPKK oma ülevaates. "Karmi Brexiti toimumise korral on aga vajalik kiiresti sõlmida Suurbritanniaga vabakaubandusleping, et kaubandus võimalikult väikeste kaotustega taastada," märgitakse koja ülevaates.

Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil. Seni ei ole Briti parlament oma heakskiitu Euroopa Liiduga läbi räägitud lahkumisleppele andnud, mis võib tähendada, et riik väljub EL-ist ilma lepinguta. Kõva Brexitit peavad üha tõenäolisemaks ka mitmed juhtivad poliitikud ja analüütikud.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: