Laupäeva pärastlõunal asetasid reaalkooli mälestusmärgi juures pärjad kaitseväe esindajad ja poliitikud. 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahuga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit iseseisva riigina. 1919. aasta detsembris üritas Punaarmee pealetungi, et Nõukogude Liidule soodsamat vaherahu läbi suruda. Pealetung ebaõnnestus ning läbirääkimised viisid Tartu rahuni, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"Tartu rahu tähendus selles mõttes on aegumatu, et tema kõige suurem tähendus ongi see, et meil on täna sama riik kui see, mida tunnustati Tartu rahuga. Sellega võrreldes need küsimused nagu piiri kulgemine, kas Nõukogude Venemaa muudest asjadest seal kinni pidas Tartu rahulepinguga seoses, on teisejärgulised võrreldes sellega, et Eesti riik sündis ja täna on sama Eesti riik," rääkis Mälksoo.

Tema sõnul on hea, et piirilepe ei hõlma sisulist vaidlust nagu näiteks on Venemaa ning Jaapani vahel. Piirileppe ratifitseerimist Venemaal praeguses rahvusvahelises olukorras niipea oodata pole.

"Venemaa ilmselt asetab selle piirilepingute ratifitseerimise oma üldise halbade suhete konteksti, mis tal lääneriikidega praegu on. Ta ei näe sellest kasu tulevat otse, kui need lepingud Eestiga ratifitseerida," ütles TÜ rahvusvahelise õiguse professor.

Estonia kontserdisaalis toimunud vastuvõtul ütles välisminister Sven Mikser, et Tartu rahu sõlmiti ilmasõja järgses Euroopas, kus inimesed olid sõjast väsinud ja suurriigid pingutasid oma huvide ja stabiilsuse nimel. Viis riiki tunnustasid Eestit alles aasta hiljem.

Tartus alustati Tartu rahu aastapäeva tähistamist juba reedel piduliku mälestusüritusega. Laupäeval jätkusid mälestusüritused Kalevipoja kuju juures, kuhu kogunes kümneid inimesi. Mälestusüritusel peetud kõnedes rõhutati, et Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste sajandeid kestnud iseseisvuspüüdluste kõrgpunkt ja meie riigi sünnitunnistus. Tartu rahuleping näitas eeskuju ka teistele riikidele ja selle olulisust ei tohiks me tänapäevalgi unustada.

Ka Kuressaares Vabadussõjas langenute ausamba juures rõhutati, et 99 aastat tagasi sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas Vabadussõja ja kindlustas meile oma, iseseisva riigi, mille hoidmist ja kaitsmist me täna jätkame.

Haapsalus koguneti laupäeva õhtul Tartu rahulepingu aastapäeva tähistama läänlaste Vabadussõja mälestussamba juurde. Samba jalamile asetati ühispärg ning mälestusküünlad, seejärel suunduti kodutütarde ja noorkotkaste poolt 99 küünlaga palistatud teed mööda Haapsalu Jaani kirikusse. Seal toimus Eesti evangeelse luterliku kiriku piiskopi Tiit Salumäe juhatatud kontsert-teenistus, kus astusid muusikalise etteastega üles Tõrukese lasteaia lapsed.

Kaitseliidu Lääne maleva pealiku kolonelleitnant Meelis Pernitsa sõnul on noorte kaasamine oluline.

"Nemad on tulevane põlvkond, kes neid isamaalisi väärtusi edasi peaksid kandma. Ja kõik need ühistegevused, mida me teeme koos Kaitseliidu, naiskodukaitsjate, kodutütarde ja noorte kotkastega, on need väärtused, mida me proovime arendada ka ühiskonnas ja see tegevus on kindlasti tänuväärt," kõneles Pernits.

Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeval toimus Tartus ka tõrvikurongkäik, kus marssis pea 1000 inimest. EKRE korraldatud rongkäik liikus Raekoja platsile, kus jätkus kõnekoosolek. Sõnavõtud keskendusid sellele, et rahulepingu kehtivusest ei tohiks Eesti mingil juhul taganeda ning Eesti peaks tagasi nõudma Tartu rahu järgse piiriga Eestile määratud alasid.