Metoodikamuudatuse tõttu ei kajastu mahu muutus riiklikus statistikas, teatasid koos EKsL ja statistikaamet.

Kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul oli mullu üleminekuaasta, mil kindlustusandjad raporteerisid statistikaametile kindlustusmakseid uue metoodika järgi. "Seetõttu võib kindlustusmaksete summasid hinnates tunduda, nagu oleks kahjukindlustusturg mullu kasvanud lausa 36 protsenti. Tegelikult ei suurenenud äri maht sellises ulatuses, vaid kahjukindlustuse kindlustusmaksete arvutamise metoodika lihtsalt muutus," ütles Piirsalu.

Piirsalu tõi näite liikluskindlustuse maksete esitamise erinevusest statistikaameti igakuises küsimustikus enne ja pärast metoodika muutust. "Enne muutust tasus klient aastase liikluskindlustuse lepingu eest kord kvartalis 50 eurot ning kindlustusandja raporteeris seda kindlustusmakset küsimustiku neljas osas vastavalt laekumise perioodile. Uue metoodika kohaselt raporteeritakse aga aastamakse 200 eurot kindlustusperioodi alguses, sõltumata sellest, kui palju peab kuus, kvartalis või aastas laekuma," selgitas ta.

Statistikaameti ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna juhataja Marek Začeki sõnul on statistika esitamise metoodika muutus tingitud muudatustest õigusruumis.

"Kindlustusandjad peavad juba alates 2016. aastast koostama finantsjärelevalvele aruandeid uue kindlustusmaksete arvestuse metoodika järgi. Mullu võttis statistikaamet EKsL-i ettepanekul uue metoodika kasutusele ka ametile esitatud küsimustikes, sest EKsL on kindlustusstatistika peamine tarbija," ütles Začek. "2018. aasta kahjukindlustuse statistika ei ole seetõttu võrreldav eelnevate ega järgnevate aastatega, kuid alates 2019. aastast on kõikide kindlustusandjate statistika jälle võrdlustes kasutatav."

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.