Indrek Neivelt | Pangaturg tuleb uuesti ellu äratada ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tuleb teha uus pank, mille aktsionär oleks ka riik 10-20 protsendiga, leiab ettevõtja Indrek Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris.

Olen viimastel nädalatel tõstnud lisaks pensioni teise samba teemale üles ka pankade kasumlikkuse teema. Palju spekuleeritakse põhjuste üle, miks mina seda teen ja mis kohta ma kusagil himustan.

Ma lihtsalt tahan, et oleksime normaalne Euroopa riik. Või igav Põhjamaa nagu president Toomas Hendrik Ilves ütles. Põhjamaa, kus pensionifondide tootlus on meie omadest kaks korda kõrgem ja pankade kasumlikkus kaks korda madalam. Sellisel igavusel pole ju vigagi.

Miks on pankade normaalne kasumlikkus tähtis? Seepärast, et pangandus on põhimõtteliselt infrastruktuuri teenus ja peaks olema ühiskonnale saadaval optimaalse hinnaga.

Seoses nende teemade käsitlemisega olen aru saanud, et meie suurim mure algab meie maailmavaatest. Võiks isegi öelda, et dogmaatilisest maailmavaatest. Me loodame, et turg paneb kõik asjad paika. Aga ei tööta turg ei pensionifondide puhul ega ka panganduses.

Kui plaanimajandus otsa sai, arvasime, et turumajandus on veatu. Me lugesime õpikust, et turul on alati täiuslik konkurents, mis hinnad paika paneb ja kui hinnad on liiga kõrged, siis tuleb konkurente juurde. See on meie dogma.

Meil on panganduses ja fondiäris kõik justkui vastupidi: vaatamata sellele, et turuliidrid korralikku kasumit teenivad, on viimastel aastatel toimunud pigem turult lahkumine, mitte konkurentsi suurenemine.

Miks see nii on, et vaatamata turuliidrite kõrgele kasumlikkusele on teised suured pangad siit pigem lahkunud? Põhjusi on nagu alati mitu.

Euroopa panganduses lõppes viimase kriisiga pankade laienemine naaberriikidesse. Viimastel aastatel on suured pangad pigem tagasi tõmbunud ja oma geograafiat kitsendanud.

Teiseks on pankade ees väga tõsine väljakutse: kaasajastada oma vana ja väga keeruline tehnoloogia. Seoses sellega on vaja kärpida pakutavaid teenuseid ja turge. Muidu on süsteemid väga keerulised.

Kolmandaks on siinsed pankade ärimahud suurte pankade jaoks liiga väikesed. Näiteks oli Nordea Eesti kasum grupi kogukasumist üks-kaks protsenti.

Kui siia lisada ka veel meie klientide vähene liikuvus, siis on arusaadav, miks siit suured pangad on lahkunud. Näiteks iga seitsmes raadiokuulaja kogub pensioniks oma raha fondis, mis võttis kümne aasta jooksul tootlusest kolmveerand endale haldustasudeks. Kas sellega kaasnes mingit klientide liikumist? Uskumatu küll, aga ei. Seepärast, et meie klientidena ei hääleta jalgadega, saabki meiega sellist käitumist lubada. Ja sellepärast ei tule turule ka uusi konkurente.

Ehk minu arvates on meie panganduses tegemist klassikalise turutõrkega. Turutõrge oli näiteks omal ajal ka riikliku Arengufondi loomise põhjuseks. Ka siis olid paljud selle loomise vastu, kuna arvati, et turg paneb kõik asjad paika. Aga ei pannud. Arengufondi loomine ehk riigi sekkumine majandusse oli kindlasti üks põhjuseid, miks meil täna on nii arenenud start-up-keskkond.

Mida ikkagi teha olukorras, kus suuremate pankade kasumlikkus on kaks korda kõrgem kui Euroopas tavaks?

Vastus on lihtne: tuleb suurendada konkurentsi ja selleläbi kõrvaldada turutõrge.

Aga kuidas?

Esiteks tuleb turgu rohkem konkurentsile avada. Kui vaja siis ka uute seaduste abil.

Ja teiseks tuleb teha uus pank. Ühiselt. Hea oleks kui ka riik oleks 10-20 protsendiga aktsionär. See pank peab olema teistsugune kui olemasolevad pangad: eesmärk ei ole teenida mitte 20-25 protsenti tootlust, vaid 10-15 protsenti oleks piisav. See annaks pangale võimaluse konkureerida tänaste suurte tegijatega, kellel on olemasolev ja väga lojaalne kliendibaas. Lisaks peaks iga klient olema ka panga aktsionär. Ehk see pank peaks olema noteeritud börsil.

Selleks, et pank avaldaks mõju, peaks tal olema vähemalt 15-protsendiline turuosa. Ehk omakapitali oleks vaja 250 miljonit eurot. Loomulikult ei ole seda vaja välja panna kohe, vaid kolme-nelja aasta jooksul. Eesmärk oleks saavutada kasumlik äri kui ka vähendada pangandussektori kogukasumit.

Ka kogumispensionite väljamaksmisel on tegemist olulise turutõrkega ja see vajab minu arvates riigi oluliselt suuremat sekkumist.

Need mõtted on esialgu ainult idee tasemel ja vajavad laiemat kandepinda. Kutsun kõiki kaasa mõtlema, kuidas ka Eesti saaks normaalsete Euroopa riikide hulka.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: