Müller: Eestis võiks panku veel olla, kuid riik ei peaks sekkuma ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Eesti Panga presidendiks nimetamist ootav praegune asepresident Madis Müller ütles intervjuus ERR-ile, et pangandus on valdkond, millega erasektor on hästi hakkama saanud ja kuhu riigi rahaga ei peaks sekkuma.

Ütlesite ühes intervjuus, et Eesti Panga tulevane president peaks olema juht, kes suunab organisatsiooni, annab sellele sihi. Mis sihi Eesti Pangale annate?

See kehtib iga organisatsiooni juhi kohta. See siht, mida ma näen, et Eesti Pangal peaks olema ja mille nimel töötan, on see, et me kõigepealt Eesti siseselt osaleks aktiivselt majanduspoliitilistes aruteludes. Lisaks siis operatsioonilistele tegevustele, nagu sularaha ringlus, arveldus, statistika, investeerimine.

Teisalt on Eesti Pangal ka Euroopa Keskpangas ja eurosüsteemis tähtis roll. Selle suunaga tahaks samuti korralikult tegeleda.

Kas Eesti Panga roll ühiskondliku nõuandekeskusena või kompetentsikeskusena peaks olema suurem kui seni?

Eks keskpank peab olema ettevaatlik, mis teemadel sõna võtta. Me ei taha minna päris päevapoliitikasse ja kõiki teemasid kommenteerida. Aga arvan, et teemade ring, kus keskpank saab eksperthinnangut ja majandusanalüüsi taustaks poliitikutele otsustamisel pakkuda, on piisavalt. Tajun hästi, et piir on ees, kui kaugele me saame minna.

Kas on mõned valdkonnad, mis Eesti Panga puhul võib-olla praeguses Eesti Pangas teie juhtimise all võiks olla väiksema tähelepanu all just organisatsiooni mõttes?

See küsimus läheb juba kategooriasse, et äkki ruttame sündmustest ette. Üldiselt on Ardo Hansson väga hästi Eesti Panka juhtinud. Ma ise olen ka olnud juhatuse liige juba mitu aastat. Leian, et keskpank on täna hästi juhitud, oma ülesannete kõrgusel ja tegeleb õigete asjadega. Ma väga kardinaalseid ümberpööramisi Eesti Pangas ei näe.

Kui erinev on see stardipositsioon Eesti Panga presidendina võrreldes selle ajaga, kui Ardo Hansson seitse aastat tagasi presidendiks sai?

Ardo Hanssonil oli selle võrra raskem, et ta tuli väljaspoolt organisatsiooni ja tegelikult lausa väljaspool Eestit. Võib-olla see kohanemine oli tema jaoks uue tööga alustades suurem. Mina olen nii mitu aastat juba Eesti Pangas töötanud ja sellest tulenevalt igapäevaste teemadega paremini kursis.

Meie taustad on ka erinevad. Ardo Hanssoni tugevused aitasid kindlasti mõnes kohas paremini.

Eesti Pank on viimase seitsme aastaga, kui nüüd rääkida sellest Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi rahvusvahelisest suunast, palju kogenumad. Juba teame, kuidas euroalal Eesti huvides eest paremini seista, mis tegelikult on kõik meie ühised Euroopa huvid. Sellevõrra on lihtsam.

Aga see majanduskeskkond, kus olime siis ja kus oleme nüüd?

See on kindlasti õige, et on hoopis erinev. Kui Ardo Hansson 2012 alustas, siis Eesti oli just kriisist väljunud. Majandusel olid ees pigem kiire kasvu ja taastumise aastad. Täna me näeme, et Eesti majandus on viimased aastat pigem heas seisus. Ju me näeme selle seitsme aasta jooksul, mis on järgmise keskpanga presidendi ametiaeg, erinevaid aegu. Eks siis peab ka keskpank suutma reageerida hästi.

Ütlesite, et tahaksite, et Eesti Pank oleks rohkem nõuandev institutsioon, kas siis valitsusele või teatud juhtudel ka avalikkusele. Mis moodi see käima peaks?

Oleme juba täna Eesti Pangana olnud hea nõuandev organisatsioon. See on lausa Eesti Panga seaduses kirjas, et keskpank annab valitsusele nõu olulistes majanduspoliitilistes küsimustes. Valikukoht on see teemade ring, millal Eesti Pank sõna peaks võtma või mitte. Seda on raske öelda, mis teemad võivad seitsme aasta jooksul võivad päevakorda tulla ja milles peaksime kaasa rääkima.

Üks suund, mida me juba oleme võtnud ja mida tahaks jätkata, on see, et võimalikult avatult ja vahetult erinevate ettevõtjatega, ametiühingutega, huvigruppidega otse dialoogis olemine ja seetõttu tajumine, mis Eesti majanduses toimub. See on tähtis, et me saaks võimalikult head ja kasulikku nõu anda ja majandusolukorda kommenteerida.

Euroopa majanduses on viimased seitse aastat olnud ka suhteliselt head ajad. Mis võiks olla see suund, mida teie Euroopa Keskpanga nõukogu laua taga istudes toetate ja mis edasi võiks saada?

Nagu Eestiski peab Eesti Pank täitma jätkuvalt pikaajalisele ja stabiilsele kasvule ja majandusarengule toetuvat poliitikat, kehtib sama ka euroalal. Tahaks olla konstruktiivne osaline kõigis aruteludes, mis puudutab rahapoliitika otsuseid, intressimäärasid. Väga raske on ette öelda, milline otsus või suhtumine saab täpselt olema.

Viimastel nädalatel on Eestis räägitud, kuidas kommertspankade kasumlikkus on väga suur ja samas Eesti inimeste pensionitasud on sellised, nagu nad on. Endine pankur Indrek Neivelt on seda teravalt tõstatanud. Kuidas teie tulevase keskpanga presidendina ütlete, mida teha tuleks, et kommertspankade kasumlikkus võrreldes Euroopaga nii kõrge ei oleks?

Euroopas üldiselt on probleem, et kommertspankade kasumid on väga madalad. On küsimus, et kui tugevad on üldse pangad ja pangakliendid ja hoiustajad peaks muretsema oma raha pärast. Üldiselt on hea, et pangad suudavad kasumit teenida, aga oleme ka Eesti Panga kommentaarides öelnud, et täna tundub, et konkurents pangandusturul ei ole liiga tugev. Ja see siis võimaldab pankadel olla väga kasumlikud.

Meil ei ole keskpangas otseseid hoobasid, et tuua rohkem konkurente turule ja uusi panku Eestisse. Aga ma siiski näen hea meelega, et see on juhtumas. Meil on siin kohalikke aktiivseid ja kiiresti kasvavaid panku, mis on muutuseid toonud. Näiteks Luminor on uus Balti mõõtmega kohalik pank. Olen optimistlik tuleviku osas.

See mõte, mille Indrek Neivelt eile välja käis, et Eestis võiks olla juures vähemalt üks pank veel, mis tekitaks konkurentsi ja millel võib-olla võiks olla ka riigi osalus. Kuidas te sellesse suhtute?

Minu poolest võiks Eestis olla rohkem kui üks pank veel. Mis riigi osalusse puutub, siis on küsimus, et mis riik selle osalusega teeb. Nii või teisiti peaks pank tegutsema kommertsalustel ja pangandus on valdkond, millega erasektor on hästi hakkama saanud. Riigina ei peaks me minema valdkondadesse, kus ei ole selgelt probleemi ja kus eraettevõtjad saavad hakkama.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ETV, "Terevisioon"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: