Idee järgi saaks ohvriabi fondi poole pöörduda kannatanud, kellele on füüsilise isikuna kriminaalasjas kuriteoga tekitatud kahju katteks tsiviilhagi välja mõistetud.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa rääkis ERR-ile, et kahju hüvitamise eelduseks oleks täitemenetluse alustamine ning selle tulemuseta jäämisel vastav avaldus koos kohtutäituri väljastatud tõendiga ohvriabifondile.

"Pärast summa hüvitamist läheb vastavas ulatuses nõudeõigus üle riigile, kes jätkaks kurjategijalt summa sissenõudmist," selgitas ta.

Justiitsministeerium on teinud valitsusele ettepaneku, et loodavat ohvriabifondi võiks hakata administreerima sotsiaalkindlustusamet, kus ohvriabi osakond osaliselt sarnast funktsiooni täidab.

Samas on ohvriabi tänane sihtrühm hetkel väga kitsas ja abi saavad vaid vähesed kannatanud, kuigi tegelikult võiks abi saajaid olla märksa rohkem.

"Ettepaneku järgi hüvitataks ohvriabifondist väljamõistetud kahju täies ulatuses kuni 1000 euro suuruse kahju korral, üle selle summa ulatuvatest kahjunõudetest hüvitataks 80%, kuid mitte vähem kui 1000 eurot," märkis Kruusmaa ja lisas, et fondi iga-aastane suurus võiks esialgsetel arvutustel olla suurusjärgus 2 miljonit eurot.

Ettepaneku realiseerimine eeldaks sotsiaalministeeriumilt ja justiitsministeeriumilt seadusemuudatusi, mida algatatud veel pole.