Mirjam Mõttus: mees läheb vangi, kuidas pereelu korraldada? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erakogu

Naiste- ja perefoorumitest võib leida tragikoomilise teemapüstituse "Mees läheb vangi, kuidas pereelu olete korraldanud?". Probleem on tõsine ja selle üle arutleb Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.

Kell on kolm öösel. Väike tüdruk ärkab oma voodis õudusunenäo peale hirmunult üles. Ta nägi unes, kuidas ta ööbis oma parima sõbranna pool, aga siis marssis ühtäkki tuppa mees, kes hakkas talle gaasimaski pähe panema...

Keset ööd üles äratatud ema ei ole sellest üllatunud. Üsna ootuspärane unenägu, arvestades, et alles hiljuti oli see tüdruk tunnistajaks, kuidas väikesesse Haanja poodi marssis sisse gaasimaskis mees, kes tulirelvaga ähvardades nõudis kassapidajalt raha.

Paraku polnud poeröövi ajal poes olnud viis last ainukesed, kes on selle juhtumiga seotud.

Poest kahesaja euro võrra rikkamana välja läinud mees kehastus oma punases autos peale gaasimaski peast võtmist tavaliseks pereisaks. Kohe peale röövi võttis ta oma neli last auto peale ja sõitis Lätti. Kuuldavasti ostis ta ebaseaduslikult saadud raha eest isegi kasti õlut. Tema abikaasa ja laste ema kuulis kõigest sellest alles hoovile sõitnud politseilt.

Prokuratuur käsitleb toime pandud röövi esimese astme kuriteona, mille eest on võimalik saada kuni viieteist aasta pikkune vanglakaristus. Milline saab olema reaalne karistus, seda otsustab kohus. Fakt on aga see, et mõneks ajaks jääb senini pere toitmise eest hoolt kandnud mees pereelust kõrvale.

Lastega koju jääv naine kostab selle peale, et hetkel näivad kõik teised tema pärast rohkem muretsevat kui ta ise. Hakkamasaamine polevat probleem, sest lasteraha jookseb edasi. Lisaks saab vallast sotsiaaltoetust. Mehega jäädakse loomulikult kokku ja koos elatakse raske aeg üle.

See naine pole kaugeltki ainuke, kes on taolisesse olukorda sattunud. Naiste- ja perefoorumitest võib leida lausa tragikoomilise teemapüstituse "Mees läheb vangi, kuidas pereelu olete korraldanud?".

Sarnase küsimuse üle murrab juba pikemat aega pead ka sotsiaalministeeriumi juures kokku kutsutud MARAC-i töögrupp. Tegemist on Ühendkuningriigis väljatöötatud võrgustikupõhise juhtumikorralduse mudeliga. Selle eesmärk on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös.

Sisuliselt tähendab see seda, et taolise juhtumi puhul selgitatakse kõigepealt välja, kas naisel ja lastel on oht elule või tervisele. Vastavalt sellele määratakse riskiastmed, misjärel otsustatakse kuidas perega käituda. Lastekaitsespetsialist peab otsustama, millises seisus on lapsed. Haridustöötaja peab jälgima, kas kooliealised lapsed saavad käia ja käivad koolis. Tervishoiutöötaja kaardistab tervisliku olukorra.

Seejuures on väga oluline hinnata, kas vanem tajub sündmusi ja olukorda adekvaatselt. Ehk teisisõnu, kas pere mõistab, et tavaline funktsioneeriv Eesti Vabariigi kodanik ei lähe relvaga poodi röövima. Politsei sõnul ongi probleem selles, et selline olukord, kus kasutatakse vaimset-, füüsilist-, majanduslikku- või seksuaalset vägivalda võib olla pere jaoks normaliseerunud. Nad ei oskagi mõelda, et ka kuidagi teisiti on võimalik

Neil puhkudel saab perekond tugiisiku, kes koostöös võrgustiku teiste liikmetega asub mustreid murdma.

Kagu politseijaoskonna juht, kelle eestvedamisel selle projektiga Kagu-Eestis algust tehti, rõõmustab, et see süsteem toimib. Visalt, aga toimib. Juba saavad nad rääkida edulugusid, et ongi õnnestunud mustreid murda ja tagada lastele turvaline elukeskkond. Võiduks peetakse sedagi, kui olukord ei lähe enam halvemaks.

Niisiis pole selle loo puhul keskne küsimus selles, kuidas tunnevad end need viis last, kes nägid relvastatud poeröövi pealt, neil on turvalised kodud, nad saavad kenasti hakkama.

Palju tähtsam on see, mis saab edasi neist neljast lapsest, kelle isa otsustas valida kuritegeliku tee. Kelle puhul tuleb meil ühiskonnas mõelda, kuidas teha nii, et need lapsed oskaksid ja saaksid tulevikus hoopis teistsuguseid valikuid teha.

Seega, kui teiegi tunnete endas tugevust olla vabatahtlik tugiisik ja mustrimurdja, siis võiksite pöörduda kohaliku ohvriabi töötaja poole.

116006 -ohvriabi kriisitelefon. Annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks.

112 – helista kohe, kui sinu või sinu lähedaste elu ja tervis on ohus.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: