Uurijad: Hispaania hävitaja raketiintsidendi põhjustas piloodi viga ({{commentsTotal}})

{{1550750940000 | amCalendar}}
Foto: Staff Sergeant Vince Parker (USAF)/Wikimedia Commons

Kaitseminister Jüri Luige kokku kutsutud ametkondade vaheline uurimisrühm lõpetas mullu 7. augustil Hispaania hävitaja õhuharjutuse käigus välja tulistatud AMRAAM õhk-õhk-tüüpi raketiga aset leidnud intsidendi uurimise ning tõdes, et selle põhjustas piloodi eksimus.

"Laias laastus ta jättis lennuki ohutuks tegemata ja sellega põhjustaski juhtumi," ütles õhuväe ülem, kolonel Riivo Valge rahvusringhäälingule (ERR). Uurimisrühma juhi, kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul tuvastati koostöös Eesti tsiviillennuohutuse ekspertidega, et juhtumi põhjustas piloodi haruldane eksimus ning tegu polnud süsteemse veaga. "Ta jättis täitmata paar väga olulist ohutusnõuet," märkis Oidsalu ERR-ile soovimata detaile täpsustada.

Juhtumi põhjustanud piloot on väga kogenud ning ta oli lennu ajal terve, samuti olid korras lennuk ja juhtimissüsteemid, ei olnud ka sideprobleeme, ilmastikuolud olid head ning poloot ei saanud väljastpoolt lennukit mingisugust korraldust, mida oleks võinud tõlgendada käsuna raketi väljatulistamiseks.

Kaitseministeeriumi, Lennuliiklusteeninduse AS-i ja tsiviillennuõnnetusi uuriva ohutusjuurdluse keskuse esindajatest koosnenud uurimisrühm andis põhjaliku hinnangu tsiviillennunduse ohutuse korraldusele sõjalennuharjutuste ajal ja peab hetkel kehtivat Eesti ja NATO sõjalennuharjutuste regulatsioone piisavaks.

Valge sõnul ei nõua juhtum mingite protseduuride ümbertegemist, kuna uurimine on näidanud, et need on olnud piisavad. "Aga alati saab peehäälestada. Ja peenhäälestada saab seda korda, kuidas sõjaväelased tegutsevad, ette kannavad. Reegleid järgides poleks seda juhtumit kuidagi saanud toimuda ja praegu ongi erinevate etappide kaupa kõik need reeglitega seonduvat endale teadvustatud," ütles Valge ERR-ile. Tema sõnul on Eesti õhuväe jaoks juhtumil joon all, küll aga jätkub töö turvaprotseduuride jõustamisega.

"NATO vaatas väga põhjalikult läbi kõik oma regulatsioonid. Oleme saanud NATO õhuoperatsioonide väejuhatuse ülemalt kinnituse, et nad on teinud omapoolse analüüsi ja leidnud, et kehtivate reeglite järgimise korral sellist juhtumit järgneda ei saa. Seega reeglid on iseenesest piisavad," ütles Oidsalu ERR-ile.

Uurimisrühm tegi kindlaks, et juhtumi ajal ei olnud otsest ohtu tsiviillennundusele, kuna õhuharjutuste ajaks suunatakse tsiviillennud piirkonnast piisavalt kaugele. "Tsiviillendudele juhtumi tõttu ohtu ei tekkinud, sest õhuharjutuste ajaks suunatakse tsiviillennukoridorid alati harjutusaladest eemale," ütles Oidsalu.

Uurimisrühm kohtus läinud aasta oktoobris Eestit külastanud Hispaania kaitseväe esindajatega ja sai põhjaliku ülevaate juhtunu asjaoludest. "Koostöö Hispaania ametiasutuste ja NATO õhuoperatsioonide väejuhatusega on uurimise käigus olnud väga hea, mõlemad on võtnud juhtumit väga tõsiselt," märkis Oidsalu.

Nii Oidsalu kui Valge rõhutasid Hispaania õhuväe professionaalsust ning Eesti senist väga head kogemust nende õhuturbe missioonidel Balti riikides. Valge sõnul on tõenäoline, et peagi saabuvad Hispaania hävitajad uuesti Balti riikidesse NATO õhupolitsei missioonile.

Tänavu jaanuaris teatasid Hispaania võimud riigiprokuratuurile, et on alustanud juhtumi osas kriminaalmenetlust.

Väljatulistatud raketti ega selle jäänuseid pole leitud.

"Raketi staatus ja asukoht on endiselt teadmata," tõdes Oidsalu.

Kaitseministeerium rõhutab, et juhul, kui keegi peaks siiski kunagi oletatavad raketijäänused leidma, siis on ta vastavalt seadustele kohustatud sellest koheselt teavitama häirekeskust telefonil 112. Tegemist võib olla jätkuvalt ohtu kujutava detailiga, mida ei tohi kindlasti iseseisvalt uurida või puutuda.

Hispaania õhujõudude hinnangul on piloot, kes mullu 7. augustil lasi Eesti õhuruumis eksikombel välja õhk-õhk tüüpi lahingraketi AMRAAM, süüdi hooletuses, kuid samas leidis uurimine piloodi tegevuses ka kergendavaid asjaolusid.

Hispaania õhujõud otsustasid pilooti karistada distsiplinaarkaristuse alamääras ehk kuni 14 päevase arestiga või rahatrahviga nädalapalga ulatuses.

Mullu 7. augustil tulistas Hispaania hävitaja Eurofighter õhuharjutusalal Pangodi kohal Otepää lähistel eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Raketti või selle jäänuseid seni leitud ei ole.

Kaitseministeerium märkis, et Balti õhuturbe läbi viimine relvastatult on jätkuvalt vajalik ning NATO võtab Eesti õhupiiri kaitsmist tõsiselt, mis tähendab, et õhuturbemissioonil olevad lennukid on alati valmiduses ka õppuse või harjutuslennu ajal minema päris missioonile.

NATO missioon on tervikuna olnud edukas ja suurendab Eesti julgeolekut. NATO õhuturbe missioon algas 2004. aastal ning alates 2014. aastast opereeritakse lisaks Šiauliai baasile Leedus ka Ämarist.

Kaitseministeerium on tõdenud, et Hispaania on oluline liitlane, kelle hävitajad on Balti õhuturbe missioonil osalenud viiel korral ning panustanud Eesti õhuruumi kaitsmisesse ning rakeetiintsident ei mõjuta kuidagi Hispaania ja Eesti vahelist kaitsekoostööd.

 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: