Kadunud õhk-õhk rakett katkestas kaitseminister Jüri Luige puhkuse
Kaitseminister Jüri Luik ei tea veel, kuidas sai juhtuda, et NATO õhuturbemissioonil osalenud Hispaania hävitajalt lendas teisipäeval Pangodi kohal välja õhk-õhk tüüpi rakett, mis maandus arvatavalt 80 km kaugusel Endla looduskaitseala lähedal. Ta loodab varsti teada saada. Unikaalne juhtum, mis möödus õnneks ohvriteta, ütleb Luik.
Alustan nii nagu alustas kolleeg Margus Saar teisipäeva õhtul Aktuaalse Kaamera stuudiointervjuud õhuväe ülemaga – kus on rakett?
Väga asjalik küsimus. Raketti otsitakse. Hinnates trajektoori, oleme määratlenud umbkaudse koha. Praegu on seal paraku puhkenud ka tulekahju, mille mõõtmed ei ole küll väga suured ja lähiajal saab selle loodetavasti kustutatud, siis võivad eksperdid jätkata. Loodame, et rakett on seal, suure tõenäosusega ongi, kuid praeguseni ei ole sellest leitud ühtegi kildu. Mistõttu ei saa välistada ka teisi versioone.
Näiteks?
Näiteks, et rakett plahvatas õhus ja siis on sellest väga raske mingeid kilde leida.
Praegu peetakse tõenäoliseks, et lahingurakett plahvatas põõsaste latvadeni jõudes. Ometi peaks sel raketil olema enesehävitamise süsteem ja see peaks hävima õhus, mitte kokkupõrkel maaga, kus võib olla talu või midagi rahvarohkemat?
Raketil on enesehävitussüsteem ja see oleks pidanud hävima õhus. Paraku on ka siin võimalik mingi tehniline viga. Eks kõike peab uurimine selgitama. Täna paningi kokku töörühma, mida juhib [kaitseministeeriumi] asekantsler Meelis Oidsalu, kuhu kuuluvad nii õhuväe kui ka mitmete tsiviilametite esindajad, mis koostab meie poolse analüüsi.
Uurimise põhiraskus on muidugi Hispaanial, sest neil on see lennuk ja see piloot ja kogu teave, mis puudutab selle väga erandliku juhtumi asjaolusid. Vestlesin eile Hispaania kaitseministriga ja leppisime kokku kõige tihedamas koostöös. Loodan, et saame võimalikult kiiresti asjakohast informatsiooni.
On juba võimalik oletada – kas tõenäolisem on inimlik viga või tehniline probleem?
Need on kaks põhimõtteliselt võrdset versiooni, mida arutatakse. See lennuk on kõrgetasemeline ning Hispaania piloot on üks nende lennuäss, üle 3000 lennutunni selja taga.
Mõlemad versioonid on laual, aga praegu ei julge küll öelda, kummale poole hinnang lõpuks kaldub.Toomas Sildami intervjuu Jüri Luigega Autor: Priit Mürk/ERR
Mida see juhtum tähendab NATO õhuturbemissioonile Eesti taevas?
NATO õhuturbemissioon on väga oluline, see kindlasti jätkub. Kui missioon 2004 loodi, ei olnud sugugi garanteeritud ja iseenesestmõistetav. Kui loeme NATO lepingut, siis sellist terminit sealt ei leia. Seni oli nii, et kõik, kes oma riigi kohal õhuturvet tegid, kasutasid enda lennukeid. Nüüd järsku ilmusid [NATO-sse] kolm riiki, kellel ei olnud vahendeid ja võimalusi hankida ise lennukeid ning NATO tegi päris revolutsioonilise otsuse, öeldes – hea küll, liitlased tulevad oma lennukitega. See nõuab liitlastelt tõsist panust, iga missioon Eesti kohal läheb selles osalevale liikmesriigile maksma nelja kuu jooksul umbes 40 miljonit eurot.
Eesti, lisaks sellele, annab muidugi vastuvõtva riigi toetuse, tagab ka treeningvõimalused.
Loogiline.
Jah, ei midagi üllatavat. Kui need lendurid ja lennukid oleksid kodumaal, siis treeniksid samuti kogu aeg. See ongi üks tipp-piloodiks olemise oluline eeldus, et oled pidevas treeningus. Samamoodi tegeleb pideva väljaõppega ka maa- või merevägi.
Kuid need lennukid peavad olema valmis tegutsema iga hetk, kui kell käib, olgu nad õppusel või näiteks paraadi kohal. Kord oligi juhus, kui paraadi pidulikult ülelennult keerati nina ringi ja lennati jälitama piiri lähedal sõitnud Vene lennukit. Liitlaste relvad kaitsevad Eesti õhupiiri ja NATO õhupiiri.
See episood [lahinguraketi kaotusega] ei seadnud mingil viisil kahtluse alla NATO õhuturbemissiooni. Ei seadnud kahtluse alla ka kõiki neid protseduure, mida NATO sellel missioonil kasutab.
Eraldi peame aga vaatama läbi kõik teemad, mis puudutavad väljaõpet, õppusi. Seepärast olengi hetkel peatanud õhuväe õppused Eesti kohal.
Ka liitlaste õppused?
Jah. Loomulikult ei saa selline olukord kesta väga kaua, sest üks lahutamatu osa õhuturbemissiooni lennukite siinolekust on nende osalusel õppuste toimumine. Nii on oluline, et jõuaksime kiiresti selgusele, mis siis toimus.
Kuidas sellist õppust või treeninglendamist kavandatakse?
See on hiiglaslik nö. pakk dokumente, mis töötatakse läbi koostöös lennuametiga ja luba õppuseks eeldab ka lendude ümbersuunamist, et mitte mingil juhul häirida või ohustada tsiviillennundust. See on väga-väga detailne, põhjalik ja tehniline tegevus, kus on arvestatud paljude ohtudega. Need otsused tehakse pika aja peale ette.
Miks on õppusel lendaval hävitajal küljes lahinguraketid?Toomas Sildami intervjuu Jüri Luigega Autor: Priit Mürk/ERR
Sest õppuse ajal on õhus lennukid, mis on samal ajal ka pidevas valmisolekus. On juhtunud korduvalt ja korduvalt, et õppuste ajal tuleb häire ning hävitajad lendavad silmapilkselt tuvastama piiririkkujat või piiri lähedal lendavaid lennukeid, kes ei tuvasta ennast. See ongi põhjus, miks nad kannavad relvastust. See on väga vajalik heidutus ja rõhutab kõigile võimalikele piiririkkujatele või probleemide tekitajatele, et tegu pole naljamänguga, tegu on arvestatava sõjalise missiooniga.
Kui kiiresti liikus info raketi kaotusest?
Info liikus kiiresti. Kaitsevägi sai info, et midagi on valesti, minutite jooksul, sest meie oma inimesed istuvad ju staapides, kust operatsioone juhitakse. Peame arvestama, et tegu oli segase olukorra, esimestel minutitel polnud kellelgi selge, mis tegelikult toimus. Aga info liikus vajalikus ringis väga kiiresti.
Olen tänulik kõigile meie kaitseväelastele ja riigiametnikele, kes on teinud selle teemaga ülimalt professionaalset tööd.
Rohkem aega võttis meediasse minek. Meenutan, et pöördusime avalikkuse poole erandliku palvega hoiduda õhk-õhk tüüpi raketi puudutamisest, kui keegi selle leidma peaks. Oli aga selge, et kui saadame pressiteate ilma vajaliku taustata, siis segadus ainult süveneb. Tausta kokkupanek võttis paratamatult aega.
Olite selle juhtumi ajal puhkusel, mille katkestasite. Miks?
Otsustasin, et kuigi sain palju tehtud ka telefoni ja arvuti teel, on hea olla siiski kohapeal, kaitseministeeriumis.
Milline oli esimene mõte, kui kuulsite, et õhk-õhk rakett on hävitajalt ära lennanud?
See oli šokeeriv teade. Olles ise palju tegelenud NATO õhuturbemissiooni teemadega, oli mulle arusaamatu, kuidas selline episood sai üldse juhtuda. Aga kuna juhtus, tuli seda võtta faktina ja hakata tegutsema.
Kui palju mõtlesite, et kuhu rakett võis sattuda?
See oli üldse kõige esimene mure. Ma olen südamest õnnelik, et saime läbi ohvriteta ja vähemalt praeguse hinnangu järgi on rakett kukkunud sõna otseses mõttes sohu.
Kuivõrd võivad uurimise tulemusena muutuda õhuturbemissiooni mõned protseduurid?
Võimatu spekuleerida, need otsused tehakse NATO-s. Kuna tegu on niivõrd unikaalse juhtumiga, siis ma ei usu, et see kuidagi muudab üldist tegutsemispraktikat. Meie vaatame üle protseduurid, mis puudutavad väljaõppealasid.
Ka Vene armee kasutab edasi enda ründekoptereid, mis möödunud aastal tulistasid õppusel lahinguraketid kogemata pealtvaatajate kõrvale.
Viimased venelaste kommentaarid on küll koomilised, arvestades, milline on Venemaa enda praktika seoses sõjatehnika turvalisusega.
Toimetaja: Indrek Kuus