Vaata ka loole lisatud videot, kus riigikogu koosseisu kujunemist selgitab valimisteenistuse juht Priit Vinkel.

Riigikogusse on võimalik saada kolmel teel ehk on kolme liiki mandaate: isikumandaadid, ringkonnamandaadid ja kompensatsioonimandaadid.

Nii isiku- kui ka ringkonnamandaadid jaotatakse välja ringkonnas. Kõik välja teenitud mandaadid jaotatakse nende kandidaatide vahel, kes selles ringkonnas kandideerivad. Kompensatsioonimandaadid lähevad aga jaotamisele üleriigiliselt.

Miks neid kompensatsioonimandaate tarvis on? Ikka selleks, et erakond, kes on saanud x protsenti hääli, saaks ligilähedaselt sama protsendi kohtadest riigikogus.

Enamik kohti riigikogus jaotatakse välja ringkonnas. Eelmistel valimistel jaotati ringkonnas ehk siis kohapeal välja 79 mandaati, 22 parlamendikohta aga läks jaotamisele üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena.

Isikumandaadid

Kui palju hääli peab kandidaat riigikokku pääsemiseks saama?

Eesti on jaotatud maakonniti ja Tallinnas linnaosade kaupa ringkondadeks. Seejuures on 12 ringkonda erineva suurusega. Enne valimisi jaotatakse nende vahel välja arvestuslik kohtade arv (mandaadid) lähtuvalt valijate arvust igas ringkonnas. Selle arvestuse järgi on kõige suurem ringkond, mis hõlmab Harju- ja Raplamaad 15 mandaadiga, kõige väiksem aga Lääne-Virumaa viie mandaadiga.

See, kui palju hääli on vaja koguda, sõltub ringkonna suurusest ja valimisaktiivsusest. See tähendab hääletama tulnud inimeste arvust. Ilmestame seda näidetena kasutades nende valimiste valijate arvu ja eeldame, et hääletama tuleb sama palju inimesi kui eelmisel korral.

Selleks, et pääseda riigikokku isikumandaadiga, peab üldjuhul koguma üle 5000 hääle, mõnes ringkonnas aga ligi 6500 häält. Isikumandaate anti eelmisel korral üle Eesti välja 13.

Ringkonnamandaadid

Ringkonnamandaadid jaotuvad samuti ringkonnas. Siin kehtib kaheastmeline süsteem: kõigepealt vaadatakse, kui palju hääli üks erakond selles ringkonnas kogub ja siis antakse need hääled selle erakonna kõige edukama(te)le.

Seejuures võetakse mängu ainult need erakonnad, kes üle riigi koguvad vähemalt viis protsenti hääli. Eelmisel korral oli see arv 28 708 häält.

See, kui palju vähemalt ühe ringkonnamandaadi saamiseks hääli koguma peab, on varieeruv. Ülal viidatud eelduste puhul oleks kõige väiksem arv Ida-Virumaal 3340 häält ja kõige suurem Mustamäe-Nõmme ringkonnas 4850 häält.

Mida rohkem erakond ringkonnas hääli saab, seda rohkem ringkonnamandaate ta ka saab. Nii on vaja enamikes ringkondades koguda kahe mandaadi saamiseks ligikaudu 10 000 häält. Veelgi suurem häältesaak tähendab veelgi enam ringkonnamandaate parlamenti.

Erakonna poolt võidetud mandaadid lähevad selle ringkonna kõige edukamatele. Seda sõltumata sellest, millisel kohal ta selles nimekirjas hääletamiskabiini pandud nimekirjas on. Need kohad või positsioonid nimekirjas jaotatakse ringi vastavalt saadud häälte arvule. Seega – selle mandaadi jaotamise viisi puhul ei loe, kuidas erakond kandidaatide kohad nimekirjas asetanud on. Loeb see, kui palju kandidaat valijatelt toetust saab.

Kui näiteks viiendal kohal olev kandidaat saab rohkem hääli kui neli temast nimekirjas ettepoole paigutatud kandidaati, läheb ta oma häältesaagiga nendest mööda.

Tõsi küll, siin mängib rolli ka personaalne kvoot – kui oled küll kõige edukam kandidaat ja sinu nimekiri on selle välja teeninud, pead isiklikult saama kindla arvu hääli. Kui näiteks isikumandaadi teenimiseks on mingis ringkonnas vaja koguda 5000 häält, siis vähemalt 500 häält ehk kümme protsenti viiest tuhandest.

Kompensatsioonimandaadid

Sellisel moel jaotatakse mandaadid ära kõigis 12 ringkonnas.

See osa, mis jääb jaotamata – kui erakond saab näiteks 3800 hääle asemel 3600 häält, siis ta siit ju mandaati välja ei teeni – läheb üleriigiliselt jaotamisele kompensatsioonimandaatidena. Eelmise korra näitel oli selliseid mandaate üle riigi 22.

Edasi hakkab pihta veidi keerulisem "matemaatika", kus erakonnad võistlevad teatud matemaatilise mudeli alusel, mida ma siinkohal pikemalt lahti seletama ei hakka.

Kui meil, ütleme, pääseb riigikokku näiteks kuus erakonda, siis need 22 kohta lähevadki nende erakondade vahel jaotamisele. Iga erakond saab seega kolm või neli kohta, ent see arv võib ka varieeruda. Siis jaotatakse need kohad tõesti selle järgi, kuidas parteid üleriigilises nimekirjas oma kandidaadid järjestanud on. Samas on vaja ka siin koguda isiklikult teatud arv hääli. Kasutades ülaltoodud 5000 hääle näidet, on personaalseks künniseks 250 häält ehk viis protsenti viiest tuhandest.