Kui varasemates küsitlustes on olnud vastajatel ees ainult erakondade nimed ehk uuringud on mõõtnud erakondade brändide populaarsust, siis sel korral olid vastajatel ees ka igas valimisringkonnas üles seatud kandidaatide nimed ehk tegu oli vastaja jaoks täpselt sama olukorraga, mis valimistel.

Teiseks, lisaks tavapärasele 1000 vastajaga näost-näkku küsitlusele viis küsitlusfirma paralleelselt läbi ka ligi 3700 vastajaga veebiküsitluse. Saadud koondtulemuses on näost-näkku küsitluse ja veebiküsitluse tulemustel võrdne osakaal. Kuivõrd veebiküsitluses esitati valimiseelistuse küsimus vaid neile, kes eelnevalt vastasid, et nad kindlasti või tõenäoliselt lähevad valima, võeti omnibussi puhul arvesse samuti vaid need vastajad, kes lubasid tõenäoliselt või kindlalt valima minna. Uuring viidi läbi 7. kuni 20. veebruarini. 

Koondtulemus

Kombineerides näost-näkku ja veebiküsitlust kindlalt või tõenäoliselt valima minejate seas, oli 11 päeva enne valimisi lõppenud küsitluses suurima toetusega Keskerakond - seda 28 protsendi suuruse toetusega. Kuid Keskerakonna edu Reformierakonna ees pole enam nii suur kui varasemates küsitlustes - suurimat opositsioonierakonda toetas 24 protsenti valijatest. Võrreldes jaanuarikuise omnibuss-küsitlusega on vahe kahe erakonna vahel kahanenud kaheksalt protsendilt neljale, mis lubab prognoosida üsna tasavägist lõpuheitlust.

Kolmandal kohal on jätkuvalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 17 protsendi suuruse toetusega. Võrreldes jaanuarikuise omnibuss-küsitlusega EKRE toetus ei muutunud.

Neljandal-viiendal kohal on sisuliselt võrdse toetusega Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Isamaa. Kusjuures mõlema erakonna toetus on valimiste eel ja konkreetsete kandidaatide nimedega küsitluses kasvanud. Sotsiaaldemokraate toetas 11 ja Isamaad kümme protsenti. Võrdlusena, jaanuarikuises näost-näkku küsitluses oli sotside toetus seitse ja Isamaal kuus protsenti.

Märkimisväärne on just Isamaa tõus, kelle toetus oli Turu-uuringute küsitlustes viimati kümne protsendi peal augustis 2015, kuid on sealtpeale püsinud alla kümne protsendi, viimasel ajal vaid viie-kuue protsendi peal, mõnel kuul isegi alla valimiskünnise.

Mullu novembris kaheksa protsendi suuruse toetusega erakondade reitingutabelisse sisenenud Eesti200 toetus on iga järgneva kuuga langenud. Viimases küsitluses langes see esmakordselt valimiskünnise alla, olles neli protsenti.

Künnise alla jääksid ka Rohelised kolme, Vabaerakond kahe ja Elurikkuse erakond ühe protsendi suuruse toetusega. Neist vaid Vabaerakond on suutnud oma toetust veidi kasvatada.

Omnibuss ehk näost-näkku küsitlusele vastas 1000 inimest nende kodudes. Konkreetsete valimisnimekirjade põhjal tehtud eelistuste puhul on Keskerakonna toetus varasemaga võrreldes väiksem - jaanuaris 33, veebruaris 29. Reformierakonna ja EKRE toetus tavapärasel tasemel - vastavalt 25 ja 16 protsenti.

Sotsiaaldemokraatide, eriti aga Isamaa toetus suurem kui pelgalt erakonna nime põhjal tehtud eelistuste puhul. Sotsiaaldemokraate toetas jaanuari omnibuss-küsitluses seitse, veebruaris üheksa protsenti. Isamaa toetusnumbrid kasvasid kuuelt protsendilt 11-le.

Eesti200 ja Roheliste reiting jääb võrdse kolme protsendi suuruse toetusega kindlalt valimiskünnise alla. Nagu ka Vabaerakonnal ja Elurikkuse erakonnal.

Nende vastajate osakaal, kes ei oska või ei soovinud oma eelistust öelda, on 38 protsenti. Kolmandik neist kavatseb siiski kindlasti valimistel osaleda, mis võib erakondade toetusprotsente mõistagi veel oluliselt muuta.

Kõrvutades üldtulemusi nende vastajatega, kes lubasid kindlalt või tõenäoliselt valima minna, on Keskerakonna toetus valimiskavatsusega valijate seas (31 protsenti) suurem kui kõigi valimiseelistusega vastajate seas (29 protsenti), mis näitab nende valijate keskmisest suuremat aktiivsust. Teiste erakondade puhul märkimisväärset erinevust polnud.

Veebiküsitlusele vastas ligi 3700 inimest. Veebis vastanute seas jääb Keskerakonna toetus omnibussküsitlusega võrreldes madalamaks, kuid on siiski erakondadest suurim – 26 protsenti. Reformierakond jääb sellele alla vaid kolme protsendiga – seda parteid valiks 23 protsenti veebis vastanud valimiskavatsusega kodanikest.

Veebiküsitlus annab omnibussiga võrreldes suurema toetusprotsendi EKRE-le (18 protsenti) ja sotsiaaldemokraatidele (13 protsenti). Isamaa toetajate osakaal valimiskavatsusega valijate seas on veebiküsitluses 10 protsenti ehk samuti oluliselt suurem kui varasemalt omnibus-küsitlustes.

Eesti200 toetus on veebiküsitluses veidi suurem (neli protsenti) kui omnibuss-küsitluses (kolm protsenti), kuid jääb ikkagi alla valimiskünnise. Rohelistele seevastu näitab veebiküsitlus madalamat toetust kui omnibuss-küsitlus.

Samas on valimiskünnise alla jäävate erakondade väikeste toetusprotsentide tõttu erinevused statistiliselt ebaolulised.

Veebiküsitluses on ka oluliselt väiksem nende vastajate osakaal, kes oma valimiseelistust öelda ei soovi.

Esmaspäeva jooksul annab ERR ka ülevaate, milline oli toetus erakondadele erinevates valimisringkondades, kes on eeldatavad suurimad häältemagnetid, kuidas jaguneb toetus sotsiaaldemograafilistes vastajagruppides jne.

Kell 11 kommenteerivad ERR.ee otsesaates värskeid uuringutulemusi uuringu läbi viinud sotsioloog Juhan Kivirähk ning ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.

Juhan Kivirähki metoodikast:

Nii omnibuss-küsitlusel kui ka veebipaneelil toimuval küsitlusel on oma plussid ja miinused. Seetõttu eeldasime, et kõige tõepärasema tulemuse saavutame, kui võtame mõlemaid küsitlusi arvesse 50-protsendilise olulisusega. Selleks tuli veebiküsitlusele vastanud enam kui 3000 vastajate vastuste osakaal viia samale tasemele omnibuss-küsitlusega küsitletud 829 respondendi vastustega.

Omnibussi ja veebivalimi valimiskäitumise erinevust kirjeldavad päris hästi vastused küsimusele, kuidas vastaja kavatseb oma hääle anda. Nimelt soovivad omnibussile vastajatest pooled teha seda valimispäeval valimisjaoskonnas ning veidi üle kolmandiku (38 protsenti) internetis. Veebiküsitlusele vastajatest aga, vastupidi, kavatseb 50 protsenti hääletada internetis ja 33 protsenti valimispäeval jaoskonnas.

Omnibussi ja veebipaneeli koondvalimis on arvesse võetud 4716 respondendi vastused, kuid need on kaalutud omavahel võrdseks (nii omnibuss kui ka veeb võrdselt 829 ehk siis kokku 1658 vastajat).