Laste seksuaalkasvatajat kägistada ähvardanud mees pääses karistuseta ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Laste seksuaalkasvataja Rita Holm kaebas politseisse mehe, kes veebis ähvardas ta ära kägistada, kriminaalasja aga ei algatatud. Hetkel on seadusepügalad justkui olemas, aga neid praktiliselt ei kasutata - näiteks vihakõne pole pärast 2005. aastat kordagi kriminaalkorras karistatud, väärteona mõne korra. Hoiatus – loos kõlavad roppused.

Novembri lõpus tegi "Pealtnägija" loo staažikast lasteaiakasvatajast Rita Holmist, kes õppis Soome seksuaalkasvatajaid ja -nõustajaid koolitava ühingu SEXPO kursustel kasvatajaks, kes muu hulgas selgitab seksuaalsust ka eelkooliealistele. Tegu pole mingi alternatiivteadusega, vaid seda soovitavad kõik Euroopa laste ombudsmanid ja ka Eestis plaanitakse see normiks muuta justnimelt selleks, et lapsi kuritarvituste eest kaitsta.

Et tabuteemal hirme hajutada, kirjutas Holm oktoobris artikli. Aga selle mõju, vähemalt teatud kommentaariumites, oli vastupidine – teda süüdistati otseselt pedofiilia maaletoomises, laste seksuaalorjadeks ette valmistamises, rääkimata räigetest isiklikest solvangutest. Eriti jõhkralt solvati Holmi Facebooki grupis EKRE Sõprade Klubi.

"Pealtnägija" loole järgnes debatt ETV saates "Suud puhtaks", kus osales ka Holm ja kus spetsialistid leidsid, et laste ja noorte seksuaalharidust on vaja. Leidus mõistlikku arutelu ja positiivset tagasisidet, aga veebis läks asi väga hulluks.

Selleks, et anda ettekujutus, mis Holmi antavas loengus tegelikult toimub, pani "Pealtnägija" täispikkuses internetti Rita Holmi näidistunni ühes Eesti lasteaias, aga seda hakati suvaliselt kokku lõikama ja pahatahtlikult võimendama. Näiteks keegi sõnameister YouTube'i kanalis "Segased videod" tegi oma klipi, kus laob kommentaariks põhimõtteliselt vaid roppusi. Lõpuks võttis "Pealtnägija" klipi Holmi palvel maha.

Holmile tehti tapmisähvardus

Holm kannatas kõik välja, kuni 8. detsembril kirjutas Mart Heinvee talle Messengeris otse: "Raibe, peitu sa sitt ei poe, kui peaksid meie lasteaeda tulema, kägitsan su raipe oma kätega ära."

"See tapmisähvardus on päris kole. /.../ Muidugi, mulle tuli ka sellised, et kas padrunid on poest otsa lõppenud, aga nendesse ma ei suhtunud võib-olla nii tõsiselt. Aga kuna see ähvardus tuli mulle isiklikult minu Messengeri sõnumisse, see inimene oli pidanud vaeva nägema, minu Facebooki üles otsima, mulle kirjutama, see oli ekstra tehtud, täpselt minu jaoks," kommenteeris Holm.

"Kuna pärast saadet ma olen saanud mitmeid kutseid minna rääkima seksuaalkasvatusest lasteaeda, siis ma kahjuks ei ole julgenud isegi praegu kontakti võtta nende lasteaedadega, mis on Tallinnas. Aga kus mina tean, millises lasteaias tema laps käib? Ja kui ma lähengi kogemata sinna lasteaeda, mis siis juhtub?" rääkis Holm.

Internet näitab, et Mart Heinvee on esmapilgul igati ontlik 46-aastane tehnikamees, kelle kirg on muu hulgas mudellennundus. "Pealtnägija" tuvastas Heinvee kontakti ja helistas talle eelmise nädala keskel. Kuuldes, et saade helistas Heinveele seoses Holmi ähvardamisega, ütles mees, et ta ei mäleta juhtunud ning katkestas kõne ja lülitas telefoni välja.

Kriminaalasja ei algatatud

Holm tegi juba detsembris ähvardamise kohta politseisse avalduse. Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn tunnistas, et Holmi tegevus võib inimesi ärritada, kuid see ei tähenda, et sellepärast võiks ähvardada. "Ega proua Holm ei teinud midagi keelatud, ta tegi tegelikult väga õiget asja. Ja nüüd reageerida selliselt - tegelikult ei ole okei," ütles Pärn.

Nii Pärn kui ka vanemprokurör Alar Lehesmets nimetavad Heinvee käitumist inetuks ja karistusseadustikus on ka ähvardamise paragrahv olemas, kuid kriminaalasja siiski ei algatatud.

"See piir jooksebki sellest, et ainuüksi ähvardusest ei piisa, vaid see ähvardus, verbaalne ähvardus võib olla ka tegudega ähvardus, peab olema reaalne ka inimesele endale, pluss tunduma tõsiseltvõetav ja reaalne ka kolmandale kõrvalseisjale," põhjendas Lehesmets.

Pärna sõnul politsei küll vestles Heinveega. Mehe sõnul kirjutas ta Holmile emotsiooni ajel ning tegelikult tal kindlat plaani Holmi kägistama minna ei olnud.

Põhimõtteliselt öeldakse, et Heinveel oli lihtsalt halb tuju ja ta väljendas end tiba äkiliselt, aga ta ei ole ohtlik.

Heinvee on varasemalt karistatud

Holm leppis olukorraga, kuni jaanuari lõpus tabas teda üllatus, kui Eesti Päevalehes ilmus artikkel, kus loetleti EKRE ridadesse kuuluvaid varem karistatud isikuid. Nende seas oli sama Mart Heinvee.

"Selle mehe nimi jäi mulle silma. Ja tema kuriteod olid seal üles loetletud. 19'20'' Ja siis ma ehmatasin tõesti ära, et kuidas niimoodi?! /.../ Kuidas politsei võib suhtuda nii leebelt, kui tegemist on kurjategijaga?" rääkis Holm.

Toimikust selgub, et Heinveed karistati ühe kohtuasja raames kolme lähisuhtevägivalla episoodi eest – 2007. aastal ähvardas ta enda rasedat elukaaslast ja 2008. aastal lohistas ning lõi naist, põhjustades ajuvapustuse ja -põrutuse.

"See tähendab seda, et ta ähvardas ja ta viis ka oma ähvarduse täide," kommenteeris Holm.

"Tõesti, /.../ taust on olemas sellel Mardil. Aga see taust ulatub kuskil kümnekonna aasta taha ehk ta ei ole selline värske lugu. Ja teine asi on ka see, et kui ta on ka kunagi elus olnud mingis olukorras vägivaldne, see nüüd ei tähenda, et ta tuleks kedagi jälle ära tapma," selgitas Pärn.

EKRE arvas kõik kriminaalkorras karistatud isikud, sealhulgas Heinvee veebruari alguses enda ridadest välja.

Politsei kinnitab, et suhtub ähvardamisse tõsiselt

Politsei ja prokuratuuri kinnitusel võetakse ähvardamisi või vaenu õhutamist alati tõsiselt. Näiteks mullu hindas politsei 680 ähvardamise juhtumit ja enamasti algatas menetluse. Samas on valdavalt tegemist siiski inimestega, kes tunnevad varasemast teineteist või puutusid näost-näkku kokku, mitte võõrastega internetis.

Politsei ja prokuratuur suudavad viimasest aastast aga tuua ainult ühe konkreetse näite, kui küberruumis vaenu õhutamisele järgnes ka karistus. Detsembris pakkus 42-aastane mees pagulastevastases foorumis iga mustanahalise laiba eest 1000 eurot ja teatas, et tal endal on kaheraudne juba laetud. See tõi kaasa talle politseivisiidi ja 80 eurot trahvi.

Kuulsaim interneti teel ähvardamise juhtum on see, kui kohus karistas 2016. aastal toona 33-aastast Martin Kattaid kolme kuu vangistuse ja trahviga selle eest, et ähvardas tappa peaminister Taavi Rõivase.

Prokurör Lehesmetsa sõnul on võtmekoht, et Kattai ei piirdunud sõnadega, vaid käis ka peaministrit luuramas.

Seega, olgu see siis veebis ähvardamine nagu Rita Holmi puhul või vihakõne nagu mitmete geiaktivistide puhul, siis mõlemad põrkuvad tegelikult samale karile - ähvardus või vihakõne peab tekitama reaalse ohu.

Pärast seda, kui toona 22-aastane Olev Hannula kirjutas 2005. aastal internetis fraasi "juudid ahju" ja sai selle eest trahvi, täiendati kähku seadust selle sama "reaalse ohu" klausliga, kartuses, et politsei upub netikommentaaride uurimisse.

Hiljem ongi seda paragrahvi mõned korrad kohaldatud väärteona, aga teadaolevalt mitte kordagi kriminaalkorras.

Samas saavad kõik aru, et verbaalne vägivald eriti internetis lokkab.

Heinvee nimetab Holmi õpetust pedofiilseks ning ETV-d liberalistide tööriistaks

Mart Heinvee, kes "Pealtnägijaga" rääkides ei mäletanud intsidenti ja politsei sõnul avaldas kahetsust, saatis teisipäeval kirjaliku kommentaari, milles nimetab Rita Holmi pseudopedagoogiks ja tema õpetust pedofiilseks ning nii ETV-d kui ka Holmi George Sorose ja liberalistide tööriistadeks.

"Rita Holmi poolt levitatavat väärõpetust kaitsetutele lastele ei tasu võtta kui pedagoogilist uuendust. Pigem tuleb olla vastu marksismi ja sotsialismi edasikandjatele nagu George Soros, kelle relvadeks globaliseerimisel on tema poolt rahastatud MTÜ-d ja ametid, mis on loodud ema-isa-laps = perekond süsteemi naeruvääristamiseks ja laste riigistamiseks. /.../ Kahju, et riigi poolt rahastatud ETV viib läbi normaalseks väärastunud ideoloogiast kantud kaitsetute laste seksualiseerimise propagandat, kelle esindajaks on Rita Holm," kirjutas Heinvee.

Kui tahta end juriidiliselt kaitsta, jääbki praegu üle ainult teha nii, nagu näitleja Marika Korolev, kes andis enda netis solvajad tsiviilkorras kohtusse.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: