"Ma tean väga palju riike, kus sellistest asjadest ei ole võimalik rääkida, sellest me saame ainult tugevamaks," ütles Holm vastuseks küsimusele, kas kaitsevaldkonna skandaalid kujutavad Eestile julgeolekuohtu.

Samas peab Holm kaitsevaldkonna olukorda murettekitavaks, sest mitmed probleemid on tema sõnul süsteemsed. Ta lisas, et mida rohkem tuleb valdkonda raha peale, seda suuremaks läheb segadus.

Riigikontroll tuvastas 64 RKIK-i lepingus probleeme nii kaupade vastuvõtmisel kui ka lepingute sõlmimisel. "Kuhu iganes vaatasime, oli mingi probleem," sedastas Holm. Kaitseväe varude arvestuses ei piisa tema hinnangul tavapärasest inventuurist, vaid vaja on minna senisest digitaalsemale süsteemile.

Kaitsevägi vajab raamatupidamisreegleid

Tema sõnul peab kaitsevägi sarnaselt kõigile teistele Eesti riigiasutustele hakkama täitma raamatupidamisreegleid. Ühelt poolt on see Holmi hinnangul oluline kaitseväe enda jaoks, et oleks kiire ja aktuaalne ülevaade varadest ja sellest, kus need asuvad. Teisalt peab avalikkus nägema, kas raha, mis on kaitsevaldkonda antud, on jõudnud ettenähtud kohta.

Kuna aga raamatupidamises on segadus, juhtus tänavu olukord, kus riigikontroll läks majandusaasta aruannet kontrollima ning kaitsevägi ja kaitseministeerium ütlesid, et neil on varusid 1,2 miljardit. Riigikontroll ei saa aga kinnitada, kas neid on tõesti 1,2 miljardit, sest raamatupidamises on segadus. "Meile tundub, et seda peaks olema mõnevõrra rohkem," sõnas Holm.

Kui valitseb segadus, on see hea pinnas halbade kavatsustega inimesele, kes võib riigi arvelt endale midagi võtta. Nüüd üritatakse aru saada, mis asjad peaksid üldse olemas olema, et saada aru, mis on puudu. Ka mürsutehingu taga valitseb segadus ning Holm nentis, et teave pole selgelt jälgitav.

Teabeta on keeruline süüdlast leida

Kui pole teavet, on ka süüdlase leidmine keeruline. Holmi sõnul põrgatavad osapooled süüd omavahel. "Kuidas ma riigikontrolli poolt sellele vaatan, on see, mida sageli käsitletakse bürokraatiana – ehk dokumenteerimine," ütles ta.

Asjaolu, et teave pole selgelt jälgitav on miski, mida riigikontroll on ka riigi kaitseinvesteeringute keskusele öelnud.

"Nüüd me vaidlemegi, riigisaladus tekitab ka suures osas segadust, aga küllap see selgus ühel hetkel saabub," nentis Holm. Ta rääkis, et esimene vastutus on alati sellel asutusel, kes tehingutesse läheb. Antud juhul on peamine vastutus riigi kaitseinvesteeringute keskuse juhil, kes lepingu allkirjastas.