"Pealtnägija": laste seksuaalkoolitaja sattus EKRE-ga seotud foorumis sõimu alla ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Samal ajal, kui kõikjal räägiti näitleja Marika Korolevi veebis laimamise juhtumist, sõimati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) seotud foorumis süsteemselt seksuaalkoolitaja Rita Holmi. Teda süüdistati muu hulgas pedofiilias, kuigi tema tegevus on just vastupidine - lapsi väärkohtlemise eest kaitsta. Hoiatus: "Pealtnägija" loos kõlavad roppused.

59-aastane Rita Holm on täiskasvanud poja ema. Tema staaž nii lastaiakasvataja kui ka juhatajana on 15 aastat, sellest viimased 12 aastat elab ja töötab ta Soomes. Õnnetu põlvevigastuse tõttu, mis tekitab kroonilist valu, pidi Rita poolteist aastat tagasi loobuma aktiivsest lasteaiatööst. Et jätkata siiski pedagoogina, läks ta Soome seksuaalkasvatajaid ja -nõustajaid koolitava ühingu SEXPO kursustele, kus muu hulgas koolitatakse õpetajaid, kes selgitavad seksuaalsust ka eelkooliealistele lastele, vahendas "Pealtnägija".

Nädala pärast saab Holm kätte kursuse lõpudiplomi, aga juba praegu käib ta praktika raames nii Soome kui ka Eesti lasteaedades ja koolides. "Pealtnägija" vaatles näiteks tema tundi Järva-Jaani lasteaias.

Naistearsti ja Tartu Ülikooli õppejõu Kai Pardi sõnul ütlesid Euroopa laste ombudsmanid juba eelmisel aastal Helsingis, et seksuaalkasvatus võiks olla kohustuslik. Tegu pole mingi alternatiivse doktriini või soolapuhumisega. Eestis seksuaalkasvatust ametlikus lasteaedade õppekavas pole, aga selle suunas liigutakse. Veel selle aasta sees ilmub arstide ja Tervisearengu Instituudi koostöös õppematerjal, mis juhendab, kuidas lasteadades seksuaalsusest rääkida.

"Laste puhul me ei räägi sellisest täiskasvanulikust ihast või kirest või seksi õpetamisest. Kõigepealt see mõiste tuleb selgeks teha ja võib-olla see sõna "seksuaalkasvatuski" ei ole päris kohane selles mõttes, et tõesti, õigem oleks rääkida oma kehast, tunnetest, puudutustest, oma piiridest. Vot seda liiki kasvatus peaks nüüd olema lasteombudsmanide arvates kõikides Euroopa riikides," selgitas Part.

"Meie, kogu meie keha, minu keha, sinu keha, see on minu enda oma. Minu keha on minu oma ja teie kehad on teie omad ja teie ise otsustate, kes võib teid puudutada ja kes ei või puudutada. Ja ärge mingil juhul laske puudutada kuskilt ennast võõrastel inimestel sellepärast, et teate, kahjuks maailmas ka kõik inimesed ei ole head. Mõned inimesed võivad ka vahel halvad olla," rääkis Holm tunnis lastele.

"Lasteaias on kolm sellist tähtsat asja, millest lähtutakse. Üks asi on lapse keha ja keha puutumatus - et lapse kõik keha erinevad osad on võrdväärselt tähtsad ja ei pea häbenema, et sul on ka noku ja tussu olemas. Aga räägin ka sellest nõndanimetatud ujumistrikooseadusest, et need kohad, mis sul jäävad ujumistrikoo olla, need on sinu sellised salajasemad kohad ja neid ei tohi võõrad inimesed vaadata ega katsuda. Ja siis kolme seadus, et ütle "ei", kui keegi tahab sind tulla - võõras inimene - katsuma või puudutama. Siis kolme seadus, ütle "Ei", mine ära ja mine räägi asjast turvalisele täiskasvanule," kirjeldas Holm oma õpetuse sisu.

Ta kinnitas, et ei räägi lasteaialastele kunagi seksist.

Holm sai artikli tõttu sõimu osaliseks

"Jätke lapsed rahule, pervotädid ja -onud. Need seksuaalkasvatajad on vist pedofiilsete kalduvustega inimesed. Sellist tädi ma ei laseks oma laste juurde püssikuuli kaugusele ka. Pervert täiega. Tõeline pervert," luges Holm "Pealtnägijas" ette Facebooki grupi "EKRE Sõprade Klubi" seinale postitatud kommentaari.

"Mul on kuri kahtlus, et selle nõndanimetatud seksuaalkasvatusega valmistatakse ette pinda pedofiilia seadustamiseks. Kummaline ja õõvastav on vaadata seda perversset ja irvitavat nägu, on tunne nagu õhk saastuks haisuga," seisab teises kommentaaris.

"Sa vanamoor, õpi ise kõigepealt seksima. Sellise peletise eest pagevad kõik mehed padrikusse. Aga see Rita ei ole pedagoog, vaid pedekook," kirjutas kolmas inimene.

Need on reaktsioonid 9. oktoobril Tartu Postimehes ilmunud Rita Holmi arvamusartiklile, milles ta räägib, et seksuaalkasvatus võiks alata juba lasteaias.

"Ma õpetan lastele tundekasvatust, turvakasvatust ja samal ajal mind sõimatakse kõige labasemate sõnadega, artikkel keeratakse pahupidi. Kui mina räägin, et ma õpetan lastele puutumatust, et neid ei tohi puudutada võõrad inimesed, kaitske ennast, siis kommentaariumis väidetakse, et mina õpetan lapsi ennast rahuldama ja kuidas lapsed kuskile koridori peale üles rivistatakse ja kuidas nad siis seal ennast rahuldavad rivis või. See on täiesti absurd," rääkis Holm tema vastu suunatud kommentaaridest.

"Kepinäljas lehm", "loll eit", "pedofiil" ja "seksimängud olgu ikka suurematele ja vabatahtlikud" on veel mõned hinnangud, mis kommentaarides kõlasid.

Muu hulgas tõmbas kommentaatorid käima artiklis kasutatud mõiste "unnutamine" ehk laste eneserahuldamine.

Holm kinnitas, et ta ei õpeta lastele, mis on unnutamine. "Unnustamisest ei räägi ma lastele mitte kunagi. Ja lastele ei tohigi rääkida unnutamisest. Vaid unnutamisest tuleb rääkida lasteaiapersonalile, tuleb rääkida vanematele," ütles ta.

Kai Part tõdes, et kui lapsed ei oska öelda "ei" või paluda abi, siis võivad nad jääda maailmas kaitsetuks ja üksi.

"Seksuaalkuritegude ennetamise üks tähtis point on just see seksuaalkasvatus. Kui sa juba varases eas lastele räägid, et ära mine võõrastega kaasa, ära lase võõrastel ennast puudutada, mine ära, otsi kaitset, mine täiskasvanu juurde, siis sellega me ju ennetame seksuaalkuritegusid. See on fakt," ütles Holm.

"Sellepärast siis on üha jõulisemalt nii teadlaste poole pealt kui ka lastekaitsjate poole pealt kõlanud see mõte, et võiks ikkagi olla see seksuaalharidus eelkoolieas," ütles Part.

EKRE hinnangul on tegemist konkurentide tellimustööga

Kommentaatorid süüdistavad "EKRE Sõprade Klubi" seinal Holmi laste seksuaalorjadeks ette valmistamises ja muus perversses. Esimese – aga sugugi mitte viimaseks jäänud – postituse all on 79 kommentaari, millest kõik on Holmi või tema ideed taunivad, paljud otseselt solvavad.

Tegu on poolavaliku Facebooki grupiga, kus tavapäraselt arutletakse päevapoliitika üle ja kus on ligi 6900 liiget. Liikmeks saamiseks tuleb saata taotlus grupi administraatoritele, kelleks on selle nädala alguse seisuga üks parteitu ja kuus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridadesse kuuluvat inimest, nende seast tuntumad Helle-Moonika Helme ja EKRE aseesimees Jaak Madison. Viimase meelest pole selle loo eetrisse jõudmise põhjuseks Rita Holmi rahulolematus solvavate kommentaaridega, vaid tegu on hoopis poliitiliste konkurentide tellimustööga.

"Mina ütleksin, ma näen siin nagu pigem kolm kuud enne valimisi ühte poliitilist tagakiusamist, et miks te küll ei kommenteeri kõiki sadu kommentaare, mida iga päev kirjutatakse. Vabandust, kuulge, et meil on põhitöö ka, mida tuleb teha," kommenteeris Madison.

"Mina näen praegu siin väga selgelt ühe proua rahulolematust, kelle suunas tehti väga ebatsensuurseid kommentaare, ja ühte meediaväljaannet, milleks paraku on Rahvusringhäälingu "Pealtnägija", kes on üks siiamaani väga lugupeetud väljaanne ja nii-öelda hinnatud kui üpriski erapooletuna, justkui seda meediaväljaannet ja saadet kasutab üks proua ära," lisas ta.

Advokaat Robert Sarve hinnangul on EKRE grupis olnud kommentaarid väga isiklikud.

"Inimene võibki avaldada arvamust, et mina näiteks ei soovi, et selliseid ideid Eestis praktiseeritama hakataks. Aga kui kirjutatakse juba inimese, artikli autori enda kohta, see näitab seda, et see rünnak on isiklik, et see on suunatud mitte konstruktiivsele kriitikale, vaid on suunatud eeskätt just selle inimese mahategemisele isiklikult, et temal hakkaks emotsionaalselt halb," ütles ta.

Madison nägi artikli all olevaid kommentaare siis, kui Postimehe ajakirjanik temalt nende kohta kommentaari palus. Juba 26. oktoobril ehk natuke rohkem kui kaks nädalat pärast Rita Holmi arvamusloo ilmumist tegi Tartu Postimees artikli, kuidas "EKRE taustaga poolavalikus kommentaariruumis lokkab solvamiskultuur, aga keegi ei paista vastutavat selle sihiteadliku piiramise eest".

Ehkki Madisonile esitati sisuliselt samu küsimusi oktoobri lõpus, väidab ta ka "Pealtnägijale", et solvanguid pole siiani maha võetud, sest keegi pole otse sellist soovi avaldanud.

"Neid kommentaare nägi ja selles osas suunas tähelepanu tema sõbranna, kes on selle kommuuni liige. Üldiselt viisakas inimene, kes näeb väga roppust, ebaviisakat, solvavat kommentaari, teeb selle kohta kohe märke, et see on ebasobiv kommentaar, see märge läheb kohe administraatoritele, seal on palju inimesi. Nagu nähtub, siis kahjuks selle proua sõbranna ei pidanud seda vajalikuks, et neid kommentaare saaks võimalikult kiiresti eemaldada, vaid otsustas siis lihtsalt seda edasi rääkida nii-öelda kuulujutuna või gossipina, et siis saaks tekitada mingisugust meediatähelepanu," rääkis Madison.

Advokaat: Facebooki kommuunile peaks kehtima ajalehe kommentaariumiga samad reeglid

Robert Sarv selgitas, et eelkõige vastutab kommentaari eest selle autor, kuid osa vastutusest langeb ka kommuuni omanikule.

"Tema peab jälgima, eriti kui ta on veel reeglid välja pannud, et seda kommuuni ei tohi kasutada halvustavate hinnangute andmiseks või et see kommuun on ainult selliste konstruktiivsete väidete postitamiseks, siis ta peab minu hinnangul ka tagama selle, et neid reegleid järgitakse ja neid liikmeid, kes nende vastu eksivad, kas sanktsioneeritakse grupist eemaldamisega või need postitused eemaldatakse siis," kommenteeris ta.

Madison ütles, et kui ta näeb grupi kommentaarides roppust, siis see saab kustutatud, kuid ta ise käib grupi lehel väga harva.

"Ega see, et sa oled seal märgitud administraatorina, ei pane mind ju kuidagi vastutajaks või üldse kedagi teist. Ühegi kuskil mingi sotsiaalmeedia kommuuni mingisugune administraator, kes on seal märgitud administraatoriks, ei ole vastutav selle eest, mida keegi täiskasvanud inimene võtab sõnaks ja ei pea kontrollima 24/7, et mida seal küll tehakse," rääkis ta.

Robert Sarv leiab, et Facebooki kommuunile peaks kehtima samad reeglid nagu ajalehtede kommentaariumitele.

"Kui ajakirjandusväljaanded on kohustatud hoidma nii-öelda selle seina puhtana, siis ma ei näe, et Facebooki grupi puhul oleks see erinevus niivõrd märkimisväärne, et nüüd selle grupi omanikul või haldajal või administraatoril ei peaks seda kohustust olema," sõnas ta.

Advokaat Robert Sarv esindas hiljuti palju tähelepanu pälvinud analoogilises kaasuses näitleja Marika Korolevi, keda solvati ja kiusati Perekooli foorumis.

Antud juhul on tegemist 6900-liikmelise poolkinnise foorumiga, aga Sarve sõnul ei õigusta see laimu, võib-olla piirab kõigest hüvitise ulatust, mis kohtus eeldatavasti välja mõistetaks.

Madisoni sõnul pole kommuun EKRE-ga tihedalt seotud

Madisoni sõnul polegi "EKRE Sõprade Klubi" EKRE-ga eriti tihedalt seotud, sest liikmete seas võib olla igasuguste poliitiliste eelistustega inimesi.

"Üks asi on "EKRE Sõprade Klubi", mis on lihtsalt üks kommuun, kus on ligi 7000 inimest. Seal on liikmed minu teada kõikidest erinevatest parteidest, alates sotsidest, Reformierakonnast, kuni lõpetades Eesti 200-ni, rääkimata ka nii-öelda provokaatoritest, kes ongi nii-öelda ennast välja elamas seal, kuna neil mujal kuskil kõlapinda ei ole," selgitas ta.

"Pealtnägija" kontrollis äriregistri kaudu 18 kõige ropuma suuga kommentaatori tausta. Viis neist kuulub mingisse parteisse - üks keskerakondlane, üks vabaerakondlane ja kolm EKRE liiget.

Ühe kõneka postituse tegi Mart Helme abikaasa, üks klubi administraator, Helle-Moonika Helme, kes kirjutas, et ei poolda seksuaalkasvatust lasteaedades ja õigustas solvajaid, öeldes, et "meeleheitel inimesed ei oskagi teinekord muud, kui jõuetult vanduda ja ropendada".

Jaak Madison ütles, et netiropendajatest rääkides pole õiglane näidata näpuga vaid ühe internetikommuuni peale, sest ka näiteks Indrek Tarand kasutas möödunud nädalal Facebookis vägisõnu.

"Mul on endal olemas siin kuskil ka paber, et sama hästi võin küsida, et kas on näiteks sobilik see, et, ma ei tea, näiteks Indrek Tarand ütleb teisele kommentaatorile: "Mine persse, idioot" või "Tahad molli saada?"," ütles Madison

"Mina väidan seda, et kui me tahaksime seda teemat käsitleda neutraalselt, ilma ühegi erakonna vastasuseta või tahtmata kellelegi halba varju heita poliitiliselt, siis me võtaksime selle asja palju laiemalt ette. Me võtaksime, teeksimegi "Pealtnägija" saate eraldi, et kuidas käitutakse sotsiaalmeedia kommentaariumites kuskil Facebookis," lisas ta.

Ühelt poolt kinnitab Madison, et Facebooki grupp pole partei ametlik häälekandja, teisalt aga ei võta tema ega teised administraatori rollis ekrelased selle rookimist tõsiselt. "Pealtnägija" küsis korduvalt Madisonilt, miks pole nad peaaegu kahe kuu vältel Rita Holmi puudutavaid solvanguid oma seinalt eemaldanud, ehkki nende tähelepanu on korduvalt sellele juhitud.

"Antud juhul, millest praegu meie konkreetselt räägime, antud proua, kes on siis selle kaebava proua sõbranna, ei pidanud vajalikuks, et see kommentaar saaks eemaldatud. Ma ei tea, miks. Seda tuleks hoopis sellelt proualt küsida, et miks ta lasi sellel olukorral jätkuda, kus kuskil uudistevoos keskel, paljude uudismasside sees on kommentaarid, mis on solvavad ja ropud, et miks nad märkeid ei teinud," vastas Madison.

Holmi sõnul soovitas veebipolitseinik esitada solvajate vastu hagi, kuid ta ei ole veel oma otsust selle kohta teinud.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: