Madalseis Lääne-Euroopa majanduses on kestnud kauem kui eelmisel sügisel kardeti, selgitas Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel "Aktuaalsele kaamerale".

Väga suur erinevus on väliskaubanduses, mis käesoleva aasta esimel poolel kasvab aeglasemalt kui sissetulekute tase. Seda kõike põhjustab ebaselgus Ameerika Ühendriikide ja teiste riikide vahel. Lisaks siseriiklikud pinged Itaalias ja Prantsusmaal, mis mõjutavad nende riikide majandusi. Sellele lisandub veel Brexiti segadusega kaasnev ebakindlus. Just nende asjaolude tõttu oli keskpank sunnitud neljapäevaste otsusega kasvuprognoosi kärpima.

"Kõige suurem muutus oli käesoleva aasta majanduskasvus ehk sisuliselt suurim kärbe puudutas ennekõike 2019. aasta majandukasvu, mida me ootasime käesoleval aastal euroalal 1,7 protsenti. Pärast praeguse prognoosi ülevaatamist on sellest järele jäänud 1,1 protsenti. See kasvu aeglustumine jääb ilmselt väga iseloomulikuks esimesele poolaastale ja järgnevate aastate prognoosides väga olulisi korrektiive pole tehtud," selgitas Luikmel.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm lisas, et välisturgude olukord mõjutab Euroopa majandust pikajaliselt.

"See majandusprognoos euroalal vaadati alla mitte ainult selleks aastaks, aga ka järgmisteks aastateks, nii et selline keskkond tähendabki seda, et keskpank tahab kauem hoida stimuleerivat rahapoliitikat," ütles Palm.

Ühe majanduse elavdamise meetemena otsustas Euroopa Keskpank hakata pankadele sooduslaenu andma. Sellega on pangandusel juurdepääs odavale rahale tagatud.

"Selle sammu mõju on see, et hoida ka intressimäära ootused all, et laenutingimused jääks võimalikult soodsaks. Intressimäärad jäävad kuni 2019. aasta lõpuni tänasele tasemele. See annab selgelt kindluse laenuvõtjale selles, et baasintressides tõenäoliselt muutust ülespoole ei toimu," rääkis Palm.

Rahaturule tähendas keskpanga sõnum seda, et praegused negatiivsed euro baasiintressimäärad ei jõua nulli järgmise nelja aasta jooksul, ütles Palm.