Kui eelmise aasta Eesti majanduskasv oli Euroopa Komisjoni andmeil 4,8 protsenti, siis tänavu saab see olema 3,2 protsenti, järgmisel aastal 2,1 ja 2021. aastal 2,4 protsenti.

Suvises majandusprognoosis leidis Euroopa Komisjon, et Eesti majandus kasvab tänavu 2,9 protsenti. Veel talvises prognoosis hindas Komisjon Eesti tänavust majanduskasvu 2,7 protsendile, kevadprognoosis tõstis selle 2,8 protsendini.

Samuti langeb järgmisel aastal investeeringute kasv. Kui tänavu tõuseb investeeringute tase 9,0 protsenti, siis järgmisel aastal ainult 2,1 ja ülejärgmisel aastal 3,4 protsendi, leitakse prognoosis.

Tööhõive sel aastal veel kasvab, kuid järgmisel aastal jääb samaks ning ülejärgmisel väheneb õige pisut. Tööpuudus vastavalt kasvab aastatel 2020-2021, selgub prognoosist. Kui tänavuseks tööpuuduse tasemeks annab prognoos 5,1 protsenti, siis järgmisel aastal 5,4 jas ülejärgmisel 5,8 protsenti.

Samas kahaneb Eestis inflatsioon - eelmise aasta 3,4 protsendilt tänavu 2,4 protsendile ning järgmisel aastal langeb see 2,1 protsendile ja 2021. aastal jääb 2,2 protsendi tasemele.

Eesti jooksevkonto oli eelmisel aastal ülejäägis 2,0 protsendiga SKP-st, see langeb tänavu 1,4 protsendile ning kasvab kaheks järgmiseks aastaks 1,6 protsendi tasemele.

Valitsussektori puudujääk langeb eelmise aasta 0,6 protsendilt SKP-st tnavu 0,2 protsendile ning jääb samale tasemele ka kaheks järgmiseks aastaks.

Eesti riigivõlg kasvab eelmise aasta 8,4 protsendi tasemelt SKP-st tänavu 8,7 protsendini, järgmisel aastal langeb 8,4 ja ülejärgmisel aastal 8,2 protsendile SKP-st.

Eesti kasvab potentsiaalist aeglasemalt

Eestis olid 2019. aasta esimeses pooles majanduskasvu peamiseks mootoriks erainvesteeringud, mille maht kasvas enam kui 20 protsenti. Väikese välisnõudluse ja energeetikasektori ümberkorraldamise tõttu peaks 2019. aasta kasv siiski aeglustuma 3,2 protsendini. Eesti põlevkivi- ja energeetikasektorit on mõjutanud CO2 heitkogustega kauplemise kvootide hinnatõus, tõdeb Euroopa Komisjon.

Eeldatavasti aeglustub majanduskasv Eestis 2020. ja 2021. aastal tsüklilise arengu taustal veelgi. 2020. aastal peaks SKP kasv aeglustuma 2,1 protsendini, et seejärel 2021. aastal 2,4 protsendile kerkida, kusjuures mõlemad näitajad on allpool Eesti majanduse hinnangulist potentsiaalset kasvumäära.

2019. aastal peaks Eestis valitsemissektori eelarvepuudujäägiks jääma 0,2 protsenti SKP-st. Majandustsüklist tulenevalt on maksutulud head, kuid samal ajal kasvavad kiiresti eelarvekulud, eriti sotsiaalkulud (pensionid, vanemahüvitised), mis on kaudselt seotud üldise palgakasvuga.

2020. aasta riigieelarve eelnõuga on ette nähtud mõningane kulude kärbe. Kuna see langeb ajaliselt kokku majanduse ja tulude kasvu aeglustumisega, siis jääb eelarve 2020. aastal Eestis 0,2 protsendiga nominaalsesse puudujääki.

Prognooside kohaselt jääb majanduskasv nii 2020. kui ka 2021. aastal Eestis alla oma potentsiaali, seetõttu peaks struktuurne eelarvepositsioon paranema: 2019. aasta 1,5 protsendi suurune puudujääk peaks 2020. aastal kahanema 1 protsendini ja 2020. aastal 0,5 protsendini SKP-st. Valitsemissektori võlg püsib jätkuvalt väike: 2021. aastal ligikaudu 8 protsenti SKP-st.

Euroopa majandus kasvab seitsmendat aastat

Euroopa majandus on seitsmendat järjestikust aastat kasvuteel ning prognooside kohaselt jätkub kasv ka 2020. ja 2021. aastal, öeldakase Komisjoni pressiteates. Tööturg on jätkuvalt tugev ja töötus väheneb. Väliskeskkond on muutunud siiski palju vähem kasvu toetavaks ning ebakindlus kasvab. See mõjutab eelkõige tootmissektorit, kus toimuvad ka struktuursed muutused. Selle tulemusena näib, et Euroopa majandus liigub pikaajalisema tagasihoidlikuma majanduskasvu ja mõõduka inflatsiooni suunas.

"Majanduse olukord on keeruline. Ehkki kõikidele liikmesriikidele prognoosime majanduskasvu, jääb see väga mõõdukaks," ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik Pierre Moscovici neljapäeval Brüsselis peetud pressikonverentsil prognoosi tutvustades.

Euroala sisemajanduse koguprodukt (SKP) peaks prognooside kohaselt 2019. aastal suurenema 1,1 protsenti ning 2020. ja 2021. aastal 1,2 protsendi võrra. Võrreldes juulis avaldatud 2019. aasta suvise majandusprognoosiga on 2019. aasta majanduskasvu prognoosi vähendatud 0,1 protsendipunkti (1,2 protsendilt) ja 2020. aasta puhul 0,2 protsendipunkti (1,4 protsendilt). Prognooside kohaselt kasvab SKP EL-is 2019., 2020. ja 2021. aastal tervikuna 1,4 protsenti. Ka 2020. aasta prognoosi kärbiti võrreldes suvega (1,6 protsendilt).

Majanduskasv sõltub siseturule suunatud sektoritest

Püsivad kaubanduspinged USA ja Hiina vahel ning eriti kaubandusega seotud poliitilise ebakindluse kõrge tase on pärssinud investeeringuid, tootmist ja rahvusvahelist kaubandust. Kuna üleilmne SKP kasv jääb endiselt tagasihoidlikuks, sõltub Euroopa majanduskasv rohkem siseturule suunatud sektorite tugevusest. Need omakorda sõltuvad palgakasvu toetavast tööturust, soodsatest rahastamistingimustest, ning mõnes liikmesriigis ka toetavatest fiskaalmeetmetest.

Kuigi kõigis liikmesriikides peaks majanduskasv jätkuma, ei piisa suure majanduskasvu saavutamiseks tõenäoliselt ainult riigisisestest majanduskasvu toetavatest teguritest, leiab Euroopa Komisjon.

Tööturg peaks jääma stabiilseks, kuid olukorra paranemine aeglustub

Uute töökohtade loomine kogu EL-is on näidanud üllatavalt häid tulemusi. See on osaliselt tingitud asjaolust, et majanduse areng mõjutab tööhõivet tavaliselt ajalise nihkega, kuid ka seetõttu, et tööhõive kese on liikunud teenindussektorisse.

Tööhõive on rekordiliselt kõrge ja töötus EL-is on alates sajandi algusest madalaimal tasemel. Kuigi töökohtade loomine tõenäoliselt aeglustub, langeb töötuse määr euroalal eeldatavasti 7,6 protsengilt käesoleval aastal 7,4 protsendile 2020. aastal ja 7,3 protsendile 2021. aastal. EL-is langeb töötuse määr käesoleval aastal 6,3 protsendile ja püsib 2020. ja 2021. aastal 6,2 protsendi tasemel.

Inflatsioon jääb mõõdukaks

Euroala inflatsioon on sel aastal aeglustunud tänu energiahindade langusele ning seetõttu, et ettevõtted on suures osas otsustanud langetada oma kasumimarginaale selle asemel, et kanda palgatõusuga kaasnevad kulud üle oma tarbijatele. Inflatsioonisurve jääb järgmise kahe aasta jooksul mõõdukaks. Euroala inflatsioon (ühtlustatud tarbijahinnaindeks) on prognoosi kohaselt sel ja järgmisel aastal 1,2 protsenti, tõustes 2021. aastal 1,3 protsendile. EL-i inflatsiooniks prognoositakse sel ja järgmisel aastal 1,5 protsenti ning 2021. aastal 1,7 protsenti.

Valitsemissektori võlg langeb viiendat aastat järjest, puudujääk kasvab veidi

Euroopa rahandus peaks jätkuvalt saama kasu väga madalatest võlajäägi intressimääradest. SKP väiksemast kasvust hoolimata peaks euroala valitsemissektori võla suhe SKP-sse kahanema viiendat aastat järjest, käesoleval aastal 86,4 protsendile, 2020. aastal 85,1 protsendile ja 2021. aastal 84,1 protsendile. Sama kehtib ka EL-i kohta, kus valitsemissektori võla suhe SKP-sse peaks prognooside kohaselt käesoleval aastal langema 80,6 protsendile, 2020. aastal 79,4 protsendile ja 2021. aastal 78,4 protsendile.

Valitsemissektori eelarvepositsioon seevastu peaks tagasihoidlikuma majanduskasvu ja mõnede liikmesriikide mõnevõrra leebema kaalutlusõigusel põhineva eelarvepoliitika tõttu veidi halvenema. Euroala üldine eelarvepuudujääk peaks prognooside kohaselt suurenema ajaloo madalaimalt tasemelt 0,5 protsenti SKP-st 2018. aastal 0,8 protsendile SKP-st käesoleval aastal, 0,9 protsendile SKP-st 2020. aastal ja 1,0 protsendile SKP-st 2021. aastal, eeldusel, et poliitikat ei muudeta.

Euroala üldine eelarvepoliitika, st 19 euroala liikmesriigi struktuurse eelarvetasakaalu koondmuutus peaks siiski jääma üldiselt neutraalseks. EL-i üldine eelarvepuudujääk peaks prognooside kohaselt suurenema 0,7 protsendilt SKP-st 2018. aastal 0,9 protsendile käesoleval aastal, 1,1 protsendile 2020. aastal ja 1,2 protsendile 2021. aastal.

Väljavaated jäävad peamiselt negatiivseks

Mitmete riskide tõttu võib majanduskasv jääda prognoositust väiksemaks. Majanduskasvu võivad pidurdada veelgi kasvav ebakindlus ning suurenevad kaubandus- ja geopoliitilised pinged, nagu ka oodatust kiirem langus Hiinas, mis tuleneb seni võetud poliitikameetmete tagasihoidlikust mõjust.

Euroopas kuuluvad riskide hulka muu hulgas kokkuleppeta Brexit ja võimalus, et tootmissektori puudustel võib olla siseturule orienteeritud sektoritele suurem ülekanduv mõju.

Majanduskasvu toetaksid aga kaubanduspingete leevendamine, Hiina suurem majanduskasv ning madalamad geopoliitilised pinged. Euroalal toetaks majanduskasvu ka see, kui eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriigid otsustaksid oodatust ekspansiivsema eelarvepoliitika kasuks. Kokkuvõttes kalduvad riskid siiski selgelt nõrgenemise poole,leiab Euroopa Komisjon.