ECB nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40 protsenti.

Nõukogu eeldab, et ECB baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta lõpuni ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2 protsendist allpool, ent selle lähedal.

Keskpank kavatseb jaanuarist lõppenud varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist jätkata pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma ECB baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Veebruaris kiirenes euroala inflatsioon kuuga 0,1 protsendipunkti võrra 1,5 protsendini.

Keskpank langetas euroala majandus- ja inflatsiooniprognoosi

Keskpank langetas neljapäeval märkimisväärselt euroala majanduse tänavust kasvuprognoosi ning inflatsiooniväljavaadet, ent keskpanga nõukogu kinnitusel võetakse vajadusel kasutusele kõik võimalikud meetmed, et inflatsioon liiguks soovitud suunas.

Ehkki võib täheldada märke, et osa kasvu takistavatest siseriiklikest riskidest on vaibumas, viitab majandusstatistika nõrgenemine majanduskasvu tempo märkimisväärsele aeglustumisele, märkis Euroopa Keskpanga (ECB) president Mario Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurtis.

Ta tõi ka esile, et geopoliitiliste faktoritega seotud ebakindluste jätkumine, protektsionistliku majanduspoliitika oht ning haavatavused areneva majandusega turgudel näivad mõjutavat majanduslikku kindlustunnet.

Draghi märkis, et alusinflatsioon on jätkuvalt madal. "Majanduse nõrgem hoog aeglustab inflatsiooni liikumist meie soovitud eesmärgi poole," rääkis ta. Neljapäeval langetatud nõukogu otsused peaksid tema hinnangul veelgi toetama siseriiklikku hinnasurvet ning inflatsiooni keskpikas perspektiivis.

Võrreldes detsembrikuiste Euroopa keskpankade süsteemi ökonomistide makromajanduslike prognoosidega on värsket harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi (THHI) kasvuprognoosi korrigeeritud allapoole, arvatust tagasihoidlikum on eelkõige lähiaja majanduslik väljavaade, avaldas Draghi.

Tänavu peaks euroala harmoniseeritud tarbijahinnad uue prognoosi järgi kasvama 1,2 protsenti, samas kui detsembris ootasid ökonomistid 1,2 protsenti. Tuleva aasta inflatsiooniprognoosi korrigeeris värske prognoos 1,7 protsendilt 1,5 protsendile ning 2021. aasta perspektiivi 1,8 protsendilt 1,6 protsendile.

Järsult langetas keskpank ka euroala tänavust majanduskasvu prognoosi: kui detsembris ootasid ökonomistid tõusuks 2019. aastal 1,7 protsenti, siis nüüd on ootus 1,1 protsenti. Tuleva aasta prognoos langes 1,7 protsendilt 1,6 protsendile ning 2021. aasta ootus jäi 1,5 protsendile.

Keskpank hakkab pankadele taas sooduslaenu andma

Euroopa Keskpank hakkab alates septembrist igakvartaliselt pankadele sooduslaenu andma, et need laenaksid raha edasi ettevõtetele ning elavdaksid nii majandust.

ECB nõukogu otsustas, et käivitab uue programmivooru, andmaks krediidiasutustele võimaluse osaleda sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides (TLTRO). Viimati andis ECB sooduslaenu 2016. aastal. 

Programm algab 2019. aasta septembris ning kestab 2021. aasta märtsini. Laenu annab keskpank kord kvartalis kaheks aastaks.

Kõlblikud vastaspooled tohivad laenu võtta kuni 30 protsendi ulatuses enda tingimustele vastavast laenuportfellist seisuga 28. veebruar 2019. Laenude intressimäär on seotud põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga, mis on praegu tasemel 0.

Uute sooduslaenude eesmärk on ECB teatel hoida alal soodsad laenamistingimused ning tagada rahapoliitika sujuv üleminek. Nimelt teatas ECB eelmise aasta lõpus, et lõpetab pikalt kestnud võlakirjade kokkuostuprogrammi ehk niinimetatud rahatrüki.

Tõenäoliselt soovib keskpank seeläbi leevendada turu kartusi, et euroala suurte majanduste nagu Saksamaa ja Itaalia aeglase kasvu ning üldise ebakindluse taustal karmistub rahapoliitika liiga järsult. Ka meedia ning analüütikud on spekuleerinud, et sooduslaenude programmi taaskäivitamine võiks olla tõenäoline samm.

ECB teatas neljapäeval ka, et nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40 protsenti. Seejuures kinnitas keskpank, et intressimäärad jäävad praegusele tasemele vähemalt aasta lõpuni.