Veebruari keskel kohtasin ma kohvikus ühte reformierakondlast, kes nüüdsetel valimistel küll ei osalenud, ja ta küsis: "Kes võidab?" Arvasin: "Lõpuks tuleb ikka teile ära". Tema reaktsioon oli üllatav. Ta ütles, et olen viimase kahe kuu jooksul esimene inimene, kes julgeb sellist asja rääkida. See pani küsima, et missugune oli siis valimiste-eelne meediafoon, mille tähendus inimeste valikute mõjutamisel on ju väga suur.

Selgub, et ongi mida arutada ja tõsiselt arutada. Umbes alates sügisest tekkinud avalikkuses mulje, et valimised võidab Keskerakond. Sellest rääkisid politoloogid oma kommentaarides, see oli selge enamikes nädalavahetuse raadiosaadetes.

Palju räägiti, et Reformierakonna esimees Kaja Kallas ei saa populaarsuselt Keskerakonna esimehe Jüri Ratase vastu ja seda näitasid uuringudki. ERR-i tellitud uuring näitas veebruari alguses samuti Keskerakonna suurt võitu ja seda veel mõni päev enne valimisi, kui Keskerakonna juhtis lausa 4 protsendiga.*

Võidupeoks pandi kinni Saku Suurhall. TV3-s päev enne valimisi tehtud uudisloos oli kihlveokontorite panus 1,3 1 vastu keskerakonna kasuks ja siin ei oletata, mängus on raha. Niisugune oli foon.

Tulemust teame: Reformierakond sai kaheksa kohta rohkem kui Keskerakond ja Kaja Kallas sai poole võrra rohkem hääli kui Jüri Ratas. Ehk kuskil oli tegemist massiivse avalikkuse- ja enesepetmisega.

Aga mõelgem nüüd korraks valijate peale. Neist 160 000. inimesest, kes Reformierakonnale hääle andsid, valisid ju väga paljud meediafooni vastu, ehk panid ennast kaotajate poolele. See on väga ebameeldiv psühholoogiline seisund ja selliseks sammuks peavad olema väga tõsised põhjused.

Ei ole piisav selgitus, et Ida-Virumaa venelaste madal valimisaktiivsus oli kaotuse algpõhjus. Matemaatika ei klapi. Seal valis üle kuue protsendi vähem inimesi kui eelmisel korral ja kui nad oleksid välja tulnud ja kõik valinud Keskerakonda, siis oleks see ikka ainult natukene üle 3000 hääle, mis poleks lõpptulemust kuidagi mõjutanud. Põhjused on kuskil mujal.

Niisugune vastuvoolu hääletamine saab olla põhjendatud ainult kas suure murega või suure hirmuga. Kindlasti ei ole see Reformierakonna enda mantra, et inimesed on vihased maksusüsteemi peale, seegi on enesepettus. Lihtsalt koomiline on mõelda, et viimase paari kuu jooksul läksid kümned tuhanded järsku maksude peale marru ja tormasid niimoodi Keskerakonda karistama.

Ma toon valimitulemuste selgitamiseks välja neli põhjust. Kaks neist on seotud Reformierakonna kommunikatsiooniga.

Jaanuari algusest hakkas Reformierakond kõvasti ja veendunult kordama ühte ei-d ja ühte jaa-d. "Ei" öeldi EKRE-le ning "ja" öeldi eesti keelele. Keskerakond mõlemas teemas kobas ja oli väga ümmargune, aga inimesed otsisid suurimat kompensaatorit oma suurele murele.

EKRE ettekujutus nn suveräänsest demokraatiast on paljudele küll meeldiv, kuid praegu veel enamikule vastuvõtmatu, ja seoses Kohtla-Järve riigigümnaasiumi temaatikaga sattus eesti keele tulevik kahtluse alla. Demokraatia ja eesti keel on aga meie suurimad väärtused ja just selle peale läksid valijad marru, mitte maksude peale.

Kolmanda põhjuse tõi välja valimispäeva õhtul välja Ilja Sundelevitš. Ta ütles väga teraselt , et toimub Keskerakonna normaliseerumine. Ei ole ju normaalne, et 80 protsenti venekeelsetest valijatest valib ühte erakonda, ehk sisuliselt rahvustunnuse põhjal. Venekeelne valija valis nüüd ka teisi, mida tulemused hästi näitavad ja tervikuna on see väga positiivne, sest erakond uueneb ja vabaneb Savisaare varjust. Aeglaselt küll, aga vabaneb ning Eestile on see muidugi positiivne protsess.

Neljas põhjus on minu arvates EKRE ja Keskerakonna osade valijate ettekujutuste kattumises eelkõige suhtes demokraatiasse ja kõvasse kätte. Sellise jõulise ettekujutuse kandjaid on aga ühiskonnas piiratud hulk ja ühendatud anumate seaduse põhjal liikusid hääled Keskerakonnalt EKRE-le, mida ka valimistulemused selgelt näitavad.

Teisiti öeldes, juba enne valimisi oli selge, et EKRE ja Keskerakond mõlemad pärast valimisi õnnelikud olla ei saa. Nii et paradoksaalselt on Reformierakond oma suure võidu eest osaliselt võlgu EKRE-le ja Keskerakond saab oma kaotuses süüdistada EKRE-t. Nelja viie riigikogu hääle ulatuses kindlasti.

Tänane tsitaat pärineb Janek Lutsult. Ta võttis Kohtla-Järve Riigigümnaasiumi temaatika kommunikatsiooni Keskerakonna poolt kokku muljega :"Kohtla-Järvele tuleb täiesti eestikeelne gümnaasium, kus hakatakse õppima vene keeles!"

* Raul Rebane siiski eksib, kui väidab, et ERR-i tellitud uuringud näitasid Keskerakonna suurt edu veel mõni päev enne valimisi. ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlus viidi läbi 7.-20. veebruarini ehk vahemikus 24 kuni 11 päeva enne valimisi. Tulemusi avalikustades rõhutasime, et Keskerakonna edu on statistilise vea piires ning seda arvestades võib valimised võita ka Reformierakond. ERR

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.