Nagu Ahto Lobjakas on end ise tituleerinud, on ta eelkõige filosoof. Seega oleks ajakirjaniku või arvamusliidri rolli omistamine temale selle klassikalises tähenduses meelevaldne. Lobjakas esindab nišiideoloogiat (enesekonstrueeritud äärmusvasakliberalism), mis pole isegi mujal Euroopas nii laialt levinud, et sellest peaks igapäevaselt diskuteerima meie nn peavoolumeedias.

Kui Lobjaka filosoofiline doktriin rajaneb väljaütlemisel Postimehes, et "iga Pariisi moslem on rohkem eurooplane – k.a mõrvarid – kui nahavärvile või seedimata kristlusele toetuv poolharitlane Eestis", siis sellist maailmavaadet võib ju korra meedias avaldada, kuid sellele filosoofiale ei saa rajada pidevalt tiražeeritavat arvamusplatvormi.

Mis on toimunud, see on neli aastat Ahto Lobjaka kajastatud olukorda riigis ja läbi sellesama filosoofilise ideoloogia prisma. Võrdluseks – oleks ju kentsakas lasta pidevalt eetrisse mõne sotsialismiaegse funktsionäri analüüse, mis on esitatud läbi autori kommunistliku maailmavaate.

Raadiosaated "Olukorrast riigis" ja "Rahva teenrid" on minu arvamust mööda poliitikasaated, milles peaks neutraalselt ja tasakaalustatult analüüsima riigis ja mujal toimuvat ning viimane on sellega ka kenasti toime tulnud. Saates "Olukorrast riigis" toimub aga üks lõputu vaidlus saatejuhtide Ahto Lobjaka ja Andrus Karnau endi maailmavaateliste seisukohtade ümber, mis on enamasti kiskunud inetuks kraaklemiseks, selmet analüüsida sündmusi ideoloogiliste prillideta.

Kas tõesti pole kellelegi pähe tulnud, et meie ühiskonna polariseerumise ja lõhestamise üks põhjusi peitub just siinsamas? Selle tunnistuseks on sajad ja sajad negatiivsed kommentaarid, rõhutan - ainult negatiivsed, Ahto Lobjaka artiklite sabas.

Asi pole mitte Lobjaka poolt viljeldavas EKRE kriitikas, vaid Lobjaka monoideoloogias, mis on looritatud müstiliste uus-euroopalike väärtustega, mis omakorda kipuvad sageli olema vastuolus meie riigi põhiseaduslike arusaamadega. Olgu nii, aga seda pole mõistlik pealetükkivalt pakkuda kogu meie rahvale ja kui pakkumine rahvale ei sobi, siis pannakse tööle sildistamis- ja süüdistusmasinad.

Usun, et peale enesetsensuuri nõude (välist tsensuuri Lobjaka suhtes ei rakendata) tuleks samapalju, kui avaldatakse Lobjakat avaldada vastukaaluks Hardo Pajula, Kaupo Vippi või kellegi kolmanda nišiideoloogiat. Ja seda tuleks teha temaatilistes ideoloogia-alastes saadetes, mitte esitleda seguna päevauudistest ja filosoofilistest analüüsidest. Kui keegi arvab, et Ahto Lobjakas sai endale pähe märtrioreooli provokatiivselt kirsadega uue valitsuse "kapsaaeda" astudes, siis aidakem üheskoos tal sellest oreoolist vabaneda.

Ja lõpumärkusena. Olles kuulanud läbi aegade umbes 99 protsenti kõigist kolmest ERR-i nädalalõpu poliitsaadetest, olen arvamusel, et kahest sellisest peaks piisama ja sellega paraneks ka saadete kvaliteet. Kolmanda asemel võiks aga olla areen erinevate ideoloogiate dispuudiks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.