Isamaa toetus oli viimases küsitluses 23,3 protsenti ehk madalaimal tasemel alates 2023. aasta novembrist. Võrdluseks, üle-eelmisel nädalal oli isamaa toetus 25,3 protsenti, augusti teisel nädalal 26,4 protsenti ja juuni alguses 27,3 protsenti.

Isamaaga praktiliselt samale tasemele on tõusnud Keskerakond, mida viimases küsitluses toetas 22,2 protsenti vastajatest. Keskerakonna toetus on olnud kogu senise aasta väga stabiilne ja olnud enamasti vahemikus 22-22 protsenti. Ehk vahe kahe erakonna vahel on vähenenud eeskätt Isamaa toetuse languse tõttu.

Need tulemused peegeldavad viimase nelja nädala koondtulemusi (4000 vastajat). Kui võtta aluseks konkreetselt viimase nädala tulemused (1000 vastajat), siis oli Keskerakonna toetus isamaast isegi suurem. Keskerakonda toetas 23,3 ja Isamaad 21,6 protsenti. Nädalaküsitluses edestas Reformierakond ka SDE-d, toetustega vastavalt 14,7 ja 14,0 protsenti.

Nelja nädala koondtulemusi peegeldava küsitluse järgi on Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) siiski veel kolmas 15,8 protsendi suuruse toetusega. Nädal varem oli SDE toetus 15,9 protsenti. Võrdluseks, juulikuus oli SDE reiting 13,5 protsendi peal.

Vaatamata kaitsevaldkonna skandaalidele, mis viisid ametist Reformierakonda kuuluva kaitseministri, on peaministripartei reiting tõusnud. Viimases küsitluses oli Reformierakonna toetus 13,8 protsenti. Viimati oli Reformierakonna toetus sel tasemel tänavu veebruaris.

EKRE toetus oli viimases küsitluses 12,1 protsenti ning Parempoolsetel 7,5 protsenti. Parempoolsete toetus on Norstati küsitluses erakonna ajaloo kõrgeimal tasemel. 

Samuti valitsusliitu kuuluva Eesti 200 püsib neljandat nädalat 1,6 protsendi peal, mis jätab nad selgelt valimiskünnise alla. 

Koalitsioonierakondi toetas kokku 15,4 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 73,4 protsenti vastajatest.

Praeguste küsitlustulemuste pealt saaks Isamaa riigikogus 26, Keskerakond 25, SDE 17, Reformierakond 14, EKRE 12 ja Parempoolsed seitse kohta.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 17. augustist kuni 13. septembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.