Noorest rootslannast Greta Thunbergist on vähem kui aastaga saanud ülemaailmne lootuse, mõistuse hääle ja järjekindluse sümbol. Ühel 2018. aasta augustipäeval otsustas Thunberg, et alustab Rootsi parlamendihoone ees koolistreiki, nõudmaks Rootsi poliitikutelt kliimasoojenemise vastaste meetmete rakendamist.

Ühe koolitüdruku "popipanemisest" on saanud eksponentsiaalselt kasvav rahvusvaheline liikumine, millel on üks ja väga konkreetne sõnum poliitikutele: teie tegevusetus kliimasoojenemise osas võtab meilt võimaluse tulevikuks.

Thunberg inspireerib tänavatele tulema ka Eesti noori. Nimelt on homme, 15. märtsil Tallinnas toimuvale kliimastreigile end Facebookis osalejana märkinud juba ligi 800 inimest. Protestijate suur arv tõestab, et osa Eesti ühiskonnast mõistab probleemi teravust.

Inimtegevuse mõju kliimale ei ole tegelikult teadusmaailmas teab mis uudne kontseptsioon, seda nähtust uuriti juba 19. sajandil. Teadlased on pikalt häirekella löönud ja selle heli on valjenemas. Hoiatuste sõnakasutus muutub raport-raportilt jõulisemaks ja uusi hoiatusi tuleb järjest tihemini.

Elusolendite üks tugevamaid instinkte ja evolutsioonilisi kohastumusi on tagada enda järeltulijatele võimalikult head võimalused ellujäämiseks. On hämmastav, et seejuures oleme reostanud õhku, mulda ja vett, uhanud maa seest välja nii palju energiaks ja tarbeesemeteks muundatavat kraami ning hävitanud ära nii palju erinevaid ökosüsteemi tasakaaluks hädavajalikke liike, et suur osa Maast ähvardab muutuda järeltulevatele põlvele elamiskõlbmatuks.

Miks pole Eesti riigina siiani hädavajalikke muudatusi ellu kutsunud, ehkki omame ligipääsu kogu teaduslikule informatsioonile, mis üheselt mõistetavalt ütleb, et varsti on tegutsemiseks liiga hilja?

Paradoksaalselt peitub sellegi küsimuse puhul konks evolutsioonilises kohastumises, sedapuhku instinktis endale võimalikult palju kahmata, sest on hirm hiljem puudust kannatada. Seetõttu peegeldubki meie otsustes ajuti täielik lühinägelikkus ning üks meie kohastumus võib saada saatuslikuks kogu inimkonnale.

Hiljutise raporti kohaselt on Eesti Pariisi kliimaeesmärkide täitmisel nigelat tööd teinud, oleme ilmselged sabassörkijad – 28 Euroopa Liidu liikmesriigi lõikes paigutub Eesti häbiväärsele 26. kohale.

Nagu näitas äsja lõppenud valimisvõitlus, siis keskkonnakriisi ei pidanud ETV piisavalt oluliseks, et seda oma "Valimisstuudio" debattides käsitleda, rääkimata teema täielikust ignoreerimisest giganterakondade valimisprogrammides. Sellega tõugati pilgete saatel diskussioonist välja kogu pikemat perspektiivi käsitlev arutelu ja valimistulemus jättis nõutuks enam kui 10 000 inimest, kes Roheliste poolt hääletasid: "Miks ei räägitud kordagi meie laste tulevikust?"

Homme koguneb Tallinnas ja Tartus väga palju tõeliselt murelikke inimesi, kes nõuavad, et taoline lühinägelikkus enam Eesti poliitikaloomes ei valitseks. Protesti ajastus on ju iseenenest hea, sest on tõenäoline, et lähiajal hakatakse uut koalitsioonilepet kirjutama.

Kes iganes selle poliitilise malepartii ka võidab, palun tuletage endale nii lepet koostades kui ka järgmise nelja aasta jooksul otsuseid vastu võttes meelde, et teie tegevus kujundab meie kõigi ja meie laste ühist tulevikku. Palun ärge võtke meilt seda tulevikku ära! Ärge olge lühinägelikud, suhtuge kliimakatastroofi täie tõsidusega.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.