Kliimastreigi üks korraldajaid Kristin Siil Tallinna Arte gümnaasiumist rääkis Vikerraadiole, et Eesti peab üle minema taastuvenergiale ning enam ei tohiks uusi põlevkivikaevandusi avada.

Siil lisas, et ta on ise vegan ega söö liha ning ei kasuta ühekordseid plastiknõusid. Samuti käib ta jala või kasutab ühistransporti, kuid ei lenda lennukiga.

"Me peame panema inimesed mõtlema sellele, et nende igapäevasest käitumisest sõltub midagi. Tänane üritus pole ühekordne - me ei kao siit ja tuleme tagasi, kuni lõpuks midagi muutub," sõnas Siil ja avaldas lootust, et praegu käimasolevatel koalitsioonikõnelustel võetaks ka keskkonna- ja kliimaküsimusi äärmiselt tõsiselt.

Riigikogu ette protesteerima tulnud noored püüavad oma igapäevaelus käituda võimalikult keskkonnasõbralikult. "Ma arvan, et ma olen päris loodussäästlik. Sorteerin prügi ja vaatan, et ma liiga palju pürgi ei toodaks," ütles Mila "Aktuaalsele kaamerale".

Lilleküla gümnaasiumi 11. klassi õpilane Fred ütles, et tema igapäevane panus kliima eest seismisel on käia võimalikult palju jala või kasutada ühistransporti. Ta lisas ka, et nende koolis küsis klassijuhataja, et haridusministeerium tahtvat teada, mitu last läheb streigile, mille järel otsustas kogu klass minna.

Kristjan Paul Vanalinna Hariduskolleegiumist ütles, et tema koolist tuli kliimastrigile palju õpilasi ja kool selleks mingit takistust ei teinud. 11. klassi noormehe sõnul tuli ta välja, et aidata parandada maailma kliimat.

Plakatit "Muutust vajab poliitika, mitte kliima" kandnud Saskia Viljandi gümnaasiumist rääkis, et pooldab taastuvenergiale üleminekut ja et lõpetataks põlevkivi kasutamine. Neiu kinnitas ka, et tema vanused noored kalduvad rohelise maailmavaate poole.

"Aktuaalse kaamera" kiire küsitlus näitas, et noored teavad päris hästi, mida kliimamuutused Eestis kaasa võivad tuua.

"Nagu teada, siis Riviera on väga soe koht ja Eesti aladele ennustatakse kahe- kuni viiekraadist temperatuuritõusu, siis Pärnust saab ka päris soe koht ja mitte heas mõttes. /.../ Pärnu on ju madal koht ja temperatuuritõusuga käiksid kaasas üleujutused," rääkis Emma.

"Ma arvan, et Eestis läheb soojemaks ja tuleb juurde rohkem võõrliike," ütles Birgit.

Ligi 500 noort avaldas Toompeal meelt

Kliimastreigi korraldaja Kristin Siili hinnangul tuli Toompeale meelt avaldama ligi 500 noort. Tema sõnul kasutati noorte kohalekutsumisel paljuski Facebooki teavituskampaaniat.

"Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes midagi saab midagi ette võtta /.../ lähme ja näitame riigikogu ees rahumeelse protesti teel, et kliimamuutus on probleem, mida valitsusel pole õigust enam tahaplaanile jätta," teatasid ürituse korraldajad.

"Võttes eeskuju Greta Thunbergilt, kes algatas Fridays For Future liikumise, ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa, astume meiegi välja selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Me ei peatu enne, kui valitsused tagavad meile turvalise tuleviku," lubasid aktsiooniga seotud noored.

"Teadlased on kliimakriisist rääkinud aastakümneid ja valitsused on neid aastakümneid ignoreerinud. Miks peaksime siis istuma koolis ja omandama haridust, kui haritud inimesi kuulda ei võeta? Enam pole aega oodata, et keegi teine häält teeks. Täiskasvanud ei ole probleemi tõsidust mõistnud ja neile on vaja äratuskella," seisab pöördumises.

Paides kogunesid noored teatri eestvedamisel

Paides kogunesid riigigümnaasiumi noored kliimasoojenemise vastu meelt avaldama linna keskväljakule ja seda kohaliku teatri eestvedamisel.

Meeleavaldusel osalenud Paide gümnaasiumi noored Eliise Randmaa ja Kaarel Vene on ka ise valmis panustama, et kliimakriisi ära hoida.

"Eks siin ole ikka need suured reostajad autod. Sai 11 aastat ühistranspordiga sõidetud ja saab ka edaspidi," ütles 12. klassi õpilane Eliise Randmaa.

"Kuulakem rohkem, mida noored räägivad, sest ikkagi meie elame siin planeedil ja ka Eestis pikki-pikki aastaid veel. Me soovime, et meil oleks pikemas perspektiivis hea siin olla," sõnas 10. klassi õpilane Kaarel Vene.

Tartus avaldas meelt paarsada noort

Umbes 200 noort kogunesid Tartus Raekoja platsile. Noorte peamised nõudmised olid, et valitsus võtaks kliimasoojenemise vastu võitlemise prioriteediks ja et Eestist saaks aastaks 2050 süsinikuneutraalne riik.

Streigi organiseeriajad ei välistanud protesti jätku ka järgmisel nädalal.

Tartu kliimastreigi korraldajate Joosep Raudsepa ja Henri Holstmeieri sõnul on probleem terve maailma vastutus.

"Me tulime täna siia, et protesteerida kliimasoojenemise vastu. Kuigi Eesti ei ole üks nendest suurematest saastajatest maailmas, siis me ikka leiame, et see on ühine probleem ja selle vastu peab ühiselt võitlema," rääkisid Holstmeier ja Raudsepp.

Brüsselis kogunes tänavatele 30 000 inimest

Kliimasoojenemise peatamise nimel avaldasid noored reedel meelt rohkem kui 100 riigis üle maailma. Brüsselis tuli politsei hinnangul tänavatele 30 000 inimest.

"Kui me ei muuda oma poliitikat, oma eluviisi nüüd, siis on varsti liiga hilja. Aga me oleme tulnud lootusrikka sõnumiga, sest praegu on veel võimalus muutusteks," ütles Wolfgang.

"Eksperdid teavad lahendusi kliimaprobleemile. Sellepärast me palume poliitikutel rääkida ekspertidega ja järgida seda plaani, et me suudaksime täita Pariisi kokkulepet," sõnas Belgia meeleavalduste eestvedaja Adelaide Charlier.

Belgia koolinoored on tänavatel marssimas käinud juba selle aasta algusest peale ehk juba mitu kuud, tavaliselt neljapäeviti.

Nüüd olid nad koos ülejäänud eurooplastega ja sageli koos vanemate ja vanavanematega.

"Ma olen siin oma laste pärast, sest nemad on tulevik ja see on nende pärast väga oluline, et tulevik oleks olemas," ütles Vincent.

"Taaskasutus on väga tähtis, püüan maksimaalselt taaskasutada ja püüan väikestele igapäevastele asjadele tähelepanu pöörata. Ei ole liiga kaua duši all, panen vee kinni hammaste pesemise ajaks - need on kõik väiksed asjad, aga kui kõik neid asju teevad, on tulemuseks suur muutus," rääkis Nima.