"Rahva teenrid" arutasid uue koalitsiooni moodustajate motiivide üle ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa osalusel toimuvad koalitsioonikõnelused seepärast, et sellisest valitsusliidust loodavad kõik osapooled saada rohkem kui oleks võimalik saavutada koalitsioonis Reformierakonnaga, kuid samas on oluline ka peaminister Jüri Ratase soov oma koht säilitada, leidsid laupäeval Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud.

"Tundub, et ajakirjandus on praegu üsna üheselt sellel meelel, et see on Jüri Ratase isiklik ambitsioon peaministrikohta säilitada," rääkis ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Heidit Kaio. Tema sõnul oleks Keskerakonnal ju võimalus minna koalitsiooni ka Reformierakonnaga ning nad oleksid ikkagi valitsuses. "Pigem tundub küsimus olema peaministrikohas ja see tundub olema see katalüsaator, mis selle masinavärgi käima on pannud," leidis Kaio.

"Ma oleks ka seda meelt, et see kõik lõhnab Jüri Ratase soovi järele peaministritoolist kümne küünega kinni hoida," märkis ERR-i ajakirjanik Merilin Pärli. Tema sõnul annab sellest tunnistust ka Keskerakonna käitumine, mis lükkas Reformierakonna pakkumise kohe tagasi, Isamaa ja EKRE-ga alustas aga kõnelusi.

"Kui Reformierakonna kutse peale räägiti demonstratiivselt ja solvunult punastest joontest, mis on maas ja mille tõttu ei ole üldse mõeldavgi ühe laua taha istuda, siis EKRE ja Isamaa puhul oli retoorika hoopis teine: punaseid jooni keegi maha tõmbama ei hakanud ja hakati hoopis keskenduma ühisosa otsimisele, mida oleks täpselt sama moodi võinud teha ka Reformierakonnaga," tõdes Pärli. Tema hinnangul puudus Keskerakonnal soov otsida ühisosa Reformierakonnaga, kuna selles koalitsioonis poleks saanud Ratas uuesti peaministriks.

Kaio rõhutas siiski ka Isamaa rolli, kes oleks võinud valida EKRE asemel ka koalitsiooni tegemise Refomrierakonna ja sotsidega. Aga nad istuvad praegu vaikselt nagu kult rukkis, lisas Kaio. Praegu käivatel läbirääkimistel on siiski veel tagauksed lahti, tõdes Kaio.

Saadet juhtinud ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi leidis, et käimasolevad koalitsioonikõnelused on täiesti demokraatlikud ning viitas, et ka 1999. aastal ja 2003. aastal ei moodustanud valitsust valimised võitnud erakond, kuna Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga ei nõustunud teised koalitsiooni tegema.

Praeguse koalitsiooni moodustajad tunnetavad, et neil on sellises koosluses võimalik kõige rohkem oma lubadusi ellu viia ja midagi oma valijate huvides ära teha, leidis Ojakivi.

Ta viitas ka sel nädalal ilmunud arvamusuuringu tulemustele, mille kohaselt oleks praegu moodustuv kolmikliit kõige vähem populaarne. Valitsuse ametiaja lõppedes hinnatakse ikka seda, mis suudeti ära teha, mitte seda, kui populaarne ta alguses oli, märkis Ojakivi.

Valimisprogrammid välistavad koalitsiooni Reformierakonnaga?

Ojakivi tõi konkreetse raskusena Reformierakonna ja Keskerakonna erimeelsused maksuküsimustes.

"Küsimus on maksusüsteemis - tulumaksus - Reformierakond lubas anda 500 eurot maksuvabalt kõigile. Selle maksumus oleks 250 miljonit eurot aastas, mis on riigieelarvet arvestades väga suur summa ja sisuliselt kogu 2020. aasta eelarves vabana tunduv raha," selgitas Ojakivi, lisades, et Keskerakond lubas jätkata senise maksusüsteemiga, mis jätab raha rohkem kätte madalat palka teenivale inimesele. "Nüüd on küsimus - kes oma lubadusest loobuks?" küsis ta.

Kaio leidis, et Ojakivi on oma arutlusega õigel teel, kuna maksuküsimus on koalitsiooniläbirääkimiste üks võtmeküsimusi. "Keskerakond loodab selle peale, et Isamaa on lihtsalt õnnest kringel, et nad saavad valitsusse ja EKRE on lihtsalt üllatunud neile kättesattunud õnne üle ja tahavad samuti igal tingimusel valitsusse pääseda ja seetõttu liiga palju tingimusi Keskerakonna nende põhitingimustes ei esita," rääkis ta.

Kaio tõi esile vastandumise seekordses valimiskampaanias, millele Ojakivi lisa, et palju oli ka teiste erakondade esindajate isiklikku solvamist.

Ta meenutas intervjuusid, kus keegi on öelnud, et Jüri Ratasel tema moodustavas valitsuses poleks mitte mingisugust kohta või on ka olnud väljaütlemisi, et ma ei tea, mida Jüri Ratas üldse teab. "Kui te ühele erakonna esimehele ütlete selliseid asju, siis väga raske on minna läbirääkimistelaua taha nende inimestega, kes on sind isiklikult solvanud," tõdes ta.

Pärli tõi siiski esile suurt vastuolu EKRE ja Keskerakonna seisukohtades hariduse osas kus esimene nõuab viivitamatult üleminekut eestikeelsele üldharidusele, Keskerakond aga sooviks 60/40 süsteemi säilitamist veel võimalikult kaua. Või ka näiteks EKRE nõudmine taastada sõjaväestatud piirivalve.

Ojakivi hinnangul kaotaks ka siis, kui Reformierakond annaks pisut oma 500-euro nõudmises järele, ikkagi vaesemad inimesed, mida Keskerakond ei soovi. "Kui Reformierakond oma maksukaose lõpetamise lubadusest ei tagane, siis väga raske on Keskeraknnal sellesse liitu minna," ütles Ojakivi.

Mõlemad erakonna on andnud oma valijatele sellise lubaduise, mille pinnalt ei ole väga lihtne kompromisse sõlmida, tõdes ta.

Pärli meenutas samas, et senine Keskerakonna, sotside ja Isamaa koalitsioon sai selle vastuolu ületamisega hakkama.

"Minu arvates peaks Reformierakonna valijad erakonnale kirjuta, et tore, et te meile seda lubasite, aga loobuge sellest lubadusest. See on kõige ratsionaalsem tee," leidis Ojakivi.

Samas küsis Kaio, kuidas see oleks Reformierakonna jaoks võimalik, kui seelline lubadus valimiste eel anti.

Koalitsioon Reformierakonna oleks raske ka sotsidele ja Isamaale

Ka sotsiaaldemokraatide ja Isamaa koalitsioon Reformierakonnaga oleks raske, kuna Reformierakonna eelduse kohaselt tunnistaksid sotside juht Jevegeni Ossinovski ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder sellega, et 2016. aasta sügise otsus hüljata Reformieraknd ja teha koalitsioon Keskerakonnaga oli viga ning nüüd Kaja Kallase juhtimisel parandatakse see viga, leidis Ojakivi. Sotsid peaksid tunnistama, et alkoholiaktsiiside tõstmine oli viga. "Ma ei näe väga võimalust, et sotsid oleksid valmis aktsiise alandama," tõdes ta.

Lisaks teeksid selle koalitsiooni raskeks ka Isamaa programmilised teemad - teise pensionisamba kaotamine ja vastuseis koosoleuseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele.

"Ühesõnaga - mõlemad tundsid, et koalitsioon Reformierakonna ei too neile mitte mingisugust kasu. Pigem kutsuti neid vastutust jagama, lubati võimu, ameteid, lisaks upsakus läbirääkimistel," tõdes Ojakivi.

Pärli rõhutas siiski Ojakivile oponeerides, et tõestamaks, et Reformierakonnaga pole võimalik koalitsiooni teha, tuleks ikkagi läbirääkimisi pidada ja nende järel otsustada. Samaga nõustus ka Kaio, kes leidis, et praegu moodustatav koalitsioon ei ole ainuvõimalik.

Ojakivi nõustus saatekaaslastega selles ning märkis, et soovis ainult näidata, miks selline kooslus on praegu koalitsioonikõnelusi alustanud. "Need erakonnad lihtsalt tunnetavad, et Reformierakonnaga nad ei saaks rohkem asju ellu viia kui praeguses koosluses," märkis ta.

Lisamotivaatoriks on ka Keskerkaonna huvi, et Reformierakond oleks veel mõnda aega opositsioonis, et nad ei saaks nimetada Andrus Ansipit uuesti järgmiseks Euroopa Komisjoni volinikuks, et läheks sisemiselt tülli. "See innustab Keskerakonda," leidis Ojakivi. Teiseks on Keskerakond ka aru saanud, et valimikaotuse üheks põhjuseks lisaks vene häälte kaotusele ka vanemate valijate liikumine EKRE taha, mida ta ilmselt soovib ümber pöörata, lisa ta.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Rahva teenrid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: