Muinsuskaitseamet kavandab samme ristipuude kaitseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Muinsuskaitseamet kavandab samme ristipuude kaitseks.

Mis on ristipuu ja miks need on olulised? Neile küsimustele teab vastust üha vähem ametnikke ja metsamehi, mis tähendab, et juba on hävinud suurt hulk ristimetsi. Allesjäänud ristipuude ja -metsade säilitamiseks plaanib muinsuskaitseamet need kaitse alla võtta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Risti lõikamine puusse on arhailine komme, mida tehti surnud inimese mälestuseks teel kodunt surnuaeda.

"Nagu kombeks on, et seal, kus küla lõppeb, siis tuli metsatukk, siis lõigati ristid, kas see on kuidagi seotud arusaamadega, et inimese hing võib-olla läheb puusse, hiljem kristlik kihistus tuleb peale, et rist tõrjub kodukäijat. Ja hiljem oli lihtsalt komme kombe pärast, sest inimesed vajavad rituaale," selgitas muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu juht Marju Kõivupuu.

Kui varasemalt oli tegemist üsna levinud traditsiooniga üle Eesti, aga ka Lätis ja Soomes, siis praeguseks hoitakse seda tava jätkuvalt au sees üksnes Kagu-Eestis.

"Kui minu isa suri, siis me lõikasime teel surnuaeda talle risti siis Haki männi sisse, mis ongi tegelikult meie küla ristipuu, et seal oli ees juba mitukümmend neid riste ja minu jaoks oli see selline tähtis ja vägev kogemus, et selline rituaal, kus juures on kogu suguvõsa ja mis tegelikult on väga oluline tugi just neile, kes siia jäävad," meenutas muusik Mari Kalkun.

Ristipuudega seotud muret iseloomustab kõige paremini hiljutine olukord Põlvamaal, kus ristimets jäi ette planeeritavale kergliiklusteele.

"Elu toob selliseid olukordi, kus me vajame tee laiendust või on küsimus sellest, et tahetakse metsa majandada ja ristipuud jäävad tihtilugu ette. Tõenäoliselt meil ei olekski sellega probleemi, kui inimesed teadvustaks seda rohkem, kui nad tunneksid seda meie oma kultuuripärandit," rääkis keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg.

Kuigi keskkonnaamet on korraldanud ristipuude teemalisi infopäevi, pole see siiski piisav.

"Uue muinsuskaitseseaduse valguses kõik need ristimetsatukad, mis meil veel on, ja suuremad küla ristipuud, mis veel nõukogude ajal ei jõutud võtta looduskaitse alla, et need saavad nüüd võetud muinsuskaitse alla, et need säiliksid ja et inimestel soovi korral säiliks matustel võimalus ka see rist lõigata," lausus Kõivupuu.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: