"Erinevalt parimatest rahvusvahelistest praktikatest näeb seadus jätkuvalt ette menetluse, kus muinsuskaitset teostatakse käskude, keeldude ja karistuste kaudu," seisab keskliidu poolt riigikogu õiguskomisjonile saadetud pöördumises.

Muinsuskaitseseadus loob omanike keskliidu väitel põhimõttena ehituskeelu.

"Samas kehtib meil omandipõhiõigusest tulenev ehitusvabadus. Ehituskeeld tähendab, et omanikule ei jäeta tema kinnisasja ja sellel asuvate ehitistega seonduvalt mitte mingisugust valikuvabadust. Ka kõige väiksemad ehituslikud muudatused eeldavad vastava ameti heakskiitu," kirjutavad keskliidu nimel Priidu Pärna ja Ott Rätsep.

Sealjuures ei paku nende sõnul seadus kodaniku jaoks piisavalt õiguskindlust ning haldusorgani tegutsemise õiguslikud alused on jäetud ebaselgeks.

"Seetõttu ei taga seadus, et kodaniku kohustuste määr ning kaitstav väärtus oleksid piisavalt kaalutud ning esitatud kohustused läbipaistvad ning proportsionaalsed. Loakohustuse asemel tuleks kaaluda enam selle asendamist omaniku teavitamiskohustusega nagu see on edukalt kasutusele võetud ehitusseadustikus," leiab omanike keskliit.

Ehitise mälestiseks tunnistamine toob pöördumise kohaselt omaniku jaoks kaasa selle korrashoiu ja renoveerimise olulise kallinemise ning seadus ei taga omanikele piisavat hüvitist.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie on aga öelnud, et uue seaduse märksõnad on paindlik loamenetlus ja kõigi protseduuride lihtsustamine.

"Läbivalt on täiendatud mõistete poolt – kuidas muinsuskaitseamet mõistab restaureerimist, konserveerimist, hooldust ja remonti. Hooldus ja remont on igasugusest loakohustusest vaba. Seni, kuni tegemist on remondiga, ei ole vaja meie ei ühtegi luba ega kooskõlastust. Nii pea, kui tegemist on ehitamise, konserveerimise või restaureerimisega, rakendub juba mingitki sorti loakohustust," on Raie selgitanud.